Kõhutunne aitab investorit

Hardy Rasmann on suurema osa oma elust veetnud trükinduse ja meediaga seotud valdkonnas.

Tema esimeseks tööandjaks oli investeerimispankur Rain Tamm. Nüüdseks on Hardy jõudnud oma trükimeediafirmat Puffet Investi kõvasti arendada ja just selle nime all on ta ka endale soetanud investeerimisportfelli. Hardy ütleb, et nimi firmale sai valitud teadlikult - see meenutab kahtlemata investeerimisguru Warren Buffetti nime.

Hardy ei mäleta enam täpselt, millal tal investeerimiskihk tekkis, aga vahetult enne börsikrahhi 1997. aastal investeeris ta Hansapanga ja Ühispanga aktsiatesse. "Müstilist ideed ei tekkinud, aga vaatasin, et inimestel, kes ostsid aktsiaid, tekkis raha. Ja siis mõtlesingi, miks ka mitte."

"Tol ajal ju erilisi muid võimalusi ei olnud," lisab Hardy. Esimene summa, mille Hardy börsile pani, oli 60 000 krooni. Välja võttis ta enne börsikrahhi 68 000 krooni. Hardy räägib, kuidas pärast börsikrahhi helgemad pead päris kõva šoki said, kuna kaotasid seeläbi palju raha. Paljud, sealhulgas tema ise, ei julgenudki pärast seda investeerida.

Siis tekkis aga ettevõttel päris korralik kasum ja sai Hardy sellest innustust, et uuesti kätt proovida. Tal tekkis mõte osa kasumist panna Hansapanga aktsiate alla. Aktsia maksis toona 84 krooni. Hardy pidas nõu ühe endast targema härrasmehega, kes väitis, et see aktsia on ebastabiilne. Nii jäigi otsus tegemata.

Tükk aega hoidis Hardy turgudest eemale, aga näpud ikka kihelesid. Vahetult enne rootslastele mahamüümist ostis ta Hansapanga aktsiaid, tuginedes talupojamõistusele ja loogikale ning sisetundele. Edukast investeeringust sai Hardy enesekindlust. Pärast Hansapanga aktsiate müüki investeeris ta pea kogu portfelli Baltika aktsiatesse, mis maksis siis vaid 37 krooni. Baltikaga on Puffet Investi omanikul siiani head suhted portfellis. Samas märgib ta, et tema arvates on Baltika antud tasemete juures lae saavutanud.

Hardy spetsiaalselt ennast investeerimisalaselt harinud ei ole, raamatus näpuga järge ei aja ja akadeemilist rolli ta selles vallas ei kanna. Põhitööks peab ta enda arendamist oma ettevõtte kaudu. Küll aga on ettevõtte juht ja omanik leidnud endale Sampo pangast väga hea nõustaja.

Otsuseid teeb Hardy ise, analüütik on nõuandja. Rainer Änilane analüüsib ja Hardy tugineb intuitsioonile - nii sünnibki investeerimisotsus väärtpaberite müümise ja ostmise puhul. "Olen suhteliselt agressiivne ja riskialdis investor. Üle poole aktsiatest liigub minu portfellis pidevalt."

Puffet Investi tegevjuht kirjeldab ühte seika koostööst Raineriga. "Ta tahtis Baltika likvideerida 320 krooni pealt, mina ütlesin: stopp, usu mind, aktsia tõuseb üle 400 krooni. Tegime panuse, et Baltika tõuseb konkreetseks hetkeks üle neljasaja. Kaotasin talle ühe päevaga." Hardy teab ise väga hästi, et tema investeerimisotsuseid võib nimetada kohvipaksu pealt ennustamiseks, aga see ongi tema viis investeerida, mis on seni kõige enam toiminud.

Hardy Rasmanni portfelli suurusjärk on üle 5 miljoni krooni, millest pool on Eesti, pool muu ilma aktsiad. Mis puudutab futuure-optsioone, siis need on USA omad. Praegu tal USA ega Ida-Euroopa aktsiaid portfellis pole. Praegu passib ka Aasiaga. On Euroopa, Skandinaavia ja Eestimaad, tugevad panused Baltikal ja PTA-l. Lemmikaktsiaid on ka Euroopas, mida Hardy jälgib: üks on Tšehhi pank, teine on ravimifirma, mille leidis analüütiku kaudu. Neid aktsiad nimetab ta lapsukesteks. Eesti börsi jälgib Hardy pidevalt, päevas kulutab ta selle peale umbes tund kuni kaks.

Ise peab Hardy ennast spekulandiks. Kui on võimalik võita, siis ta üritab seda teha.

Hardyt tunnen ligikaudu kaks aastat. Investorina on ta üldjuhul tasakaalukas ja kaalutlev. Ent nagu tõenäoliselt paljud teisedki investorid (ka mina ise), pole ka tema täitsa puhas paarist äkilisemast, spekulatiivsemast investeeringust, mis põhinevad rohkem turu tunnetusel ja kõhutundel kui pikemal analüüsil.

Otsused mingitesse positsioonidesse sisenemiseks teeb Hardy nii oma analüüsi põhjal kui ka panga hinnangute ja prognooside toel.

Investeerimishorisondi osas on tema investeeringud varieeruvad. On mitmeid pikema investeerimisperioodiga väärtpabereid, kuid on ka mindud lühiajaliselt nii-öelda suurt kala püüdma: viimase näite võiks tuua ehk Ekspress Grupi IPO-lt. Enam on Hardy siiski aktiivsema hoiakuga ja ei möödu nädalat, kui me mõnda turgude või aktsia arengut lähemalt ei arutaks. Kuivõrd investeerimine paistab olevat Hardyle üks hobi ja adrenaliiniallikas, siis fondidesse investeerimise võimalust pole ta eriti kasutanud.

Samuti on ta püüelnud eelkõige kõrgema tootluse poole ja nii pole turvalisemaid ja madalama tootlusega võlakirjainvesteeringuid tehtud. Investeerimisobjektideks on eelkõige olnud aktsiad, kuid ampluaa on laienenud ka näiteks futuuride ja optsioonide võrra.

Huvi pole seejuures piiratud vaid mingi konkreetse piirkonnaga. Praegu on aktsiaid portfellis nii Baltikumist, Kesk-ja Ida-Euroopast kui ka Lääne-Euroopast. Samuti on avatud näiteks tuletistehingute positsioon.

Autor: Virge Lahe