Suvistes riietes Alpide igijääl

Artikkel

- Uudised
- Tarmo Mutso
- 10. mai 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suvistes riietes Alpide igijääl
Alpides väärivad vaatamist kõrgeimad tipud Grossglockner (3798 m) ja Wildspitze (3774 m). Mõnus on matkata ka madalamatel mägedel - märgistatud rajad, tõstukid, puhkeplatsid. Mägikülades pakutakse ratsutamist, ujumist, rattasõitu, mõnel pool isegi juustu valmistamise võimalust.
Samas võib mõnisada meetrit eemal astuda tõstukile ja sõita lumega kaetud mäejalamile. Mäkketõusuks saab mõistagi valida eri raskusastmega matkaradu ning pole sugugi võimatu, et tipus tervitavad teid joodeldavad nahkpükstes mehed.
Kes aga piirdub Austria-reisil vaid Viiniga, saab samuti palju elamusi. Linnas on lihtsaim liikuda kahekorruselise turistibussiga, kus tutvustatakse nii Schönbrunni, Hofburgi Belvedere losse, ooperimaja, raekoda kui ka parlamendihoonet. Külastamist väärib Kesksurnuaed, kuhu on maetud enamik Austria kuulsusi nagu Mozart, Beethoven ja Strauss.
Tänasele Viinile annavad näo paljuski kohvikud, mis tekkisid 17. sajandil tänu linna piiranud türklastele. Kui neil Viini vallutamine ebaõnnestus, jätsid kiiruga lahkunud türgi sõdalased laagripaikadesse maha hulga varandust, sealhulgas Euroopas seni tundmatud kohvioad.
Esimene kohvimaja avati Viinis 1685, legendi järgi oli see mõeldud ainult meestele. Hiljem polnud naisterahvastel kohvikus käimine küll keelatud, kuid kindlasti ei kuulunud see hea tooni juurde.
Viini kohvikud pakuvad ääretult rikkalikku kohvivalikut, mis ulatub nimekamates kohvikutes kümnetesse sortidesse. Turistilt nõuab see ikka hulga pusimist, enne kui ta aru saab, millise kõlava nime taga peitub temale sobiv tassitäis.
Ka Austria veinide valik ei jää kvaliteedilt alla teistele veinimaadele. Kindlasti tasub külastada kohalikke veinilokaale, mis kannavad nime Heuriger. Nende juured ulatuvad aega, kui keiser andis talunikele õiguse kohapeal külalistele veini pakkuda tingimusel, et see oleks omaniku enda toodetud. Ka suupiste pidi pärinema kohapealsest köögist.
Piiranguid kompenseeris see, et talumehed ei pidanud lokaali pidamise eest maksu maksma ning nende pakutav oli taskukohane ka lihtrahvale. Lokaalide lahtiolekuaja pikkus sõltus viinamarjaistanduse pindalast: mida suurem, seda kauem oli õigus lokaali lahti hoida.
Õigel Heurigeril annab lahtioleku kuupäevadest teada kalender. Täpne olles ei öelda Heurigeri kohta avatud, vaid eesti keelde tõlgituna "üles riputatud". Nimelt riputab veinilokaali pidaja sissekäigu kohale okaspuuokstest kimbu, kui külalised on oodatud. Kui aga kimpu ei ripu, ollakse suletud.
Austrias tasub proovida ka rahvuslikke roogasid. Kohalikud iseloomustavad neid kui lihtsat talurahva toitu, mida aegade jooksul on täiustanud keiserlikud kokad. Nii on hästi tuntud viini šnitsel legendi järgi rännanud Austriasse Milanost, maandudes keiserlikule lauale Viini kokkade täiendustega. Saladus peituvat paneeringus, mida meisterkokad ei taha tänaseni avalikustada.
Lisaks kogu riigis tuntud toitudele - kneedlid, struudlid, Kaiserschmarren - on igas piirkonnas omad lemmikud.
Hetkel kuum