Talv, kevad, suvi, sügis ja Eesti!

Lisaks Eestis toodetud kauba boikottimisele kavatseb Venemaa paigaldada Narva jõe sillale veoautode massipiirangu liiklusmärgi - kuni 3,5 t. On selge, et juba iga keskmise suurusega veok ületaks seda massipiirangut. Tegu oleks järjekordse mitteametliku kaubandustõkkega kahe riigi vahel.

Venemaa püüab survestada Eestit siinsete ärimeeste kaudu, et ärimehed näitaks üles meelepaha Eesti valitsuse vastu, ja - võimalik, et teiste erakondade toetamise abiga - püüab upitada võimule venemeelsema valitsuse. Kutsume ärimehi üles mitte seda konksu alla neelama.

Venemaa ei saa kasutada ametlikke kaubandussanktsioone Eesti vastu. Eesti on ELi liige ja ametlikud sanktsioonid tähendaks rünnet terve ELi vastu. Aga kas Venemaa sooviks isegi kogemata painutada juuksekarva näiteks Saksamaa peas?

ELi liikmesriigid saavad tõkestada Venemaa vastuvõtmist maailma kaubandusorganisatsiooni WTO liikmeks - seda stsenaariumi Venemaa ei soovi.

Sestap jäävad üle mitteametlikud piirangud, mis seisnevad järjekindlas kiusu ajamises. Kauplused kõrvaldavad lettidelt Eestis toodetud kauba, või spetsiaalselt sildistavad Eesti kauba, seavad sisse uue naeruväärse veterinaarkontrolli (eelmine hiljuti just lõppes!), asuvad tingimata nüüd remontima Eesti poole suunduvat raudteelõiku või teatavad Tallinna ja Peterburi vahelise rongiliikluse katkestamisest (alles läks Tiit Pruulil korda see taastada).

Õnneks ei ole ärimehed peale Tiit Vähi ennast Venemaa kiusust häirida lasknud. Nad on pigem pisendanud kui suurendanud Venemaa osatähtsust oma äris. Hea näide on kommitööstur Oliver Kruuda, kes enda sõnul "laiskuse tõttu" ei ehitanud üles turustusvõrku Venemaal. Tegelikult andis valusama hoobi hoopis 1998. aasta Vene majandus- ja rahanduskriis, mis sundis meie ärimehi pille kotti panema ja orienteeruma stabiilsemale, ehkki väiksema kasumimarginaaliga lääne turule.

Peaminister Andrus Ansipi hinnangul võib Eesti majanduskasv aeglustuda kahe protsendipunkti võrra, kui Vene blokaad täies mahus rakendub. Arvame, et see siiski ei rakendu, sest kahju kannaks ka Vene pool, näiteks kannataks Peterburi regiooni turismitööstus, samuti Eestis või Eesti suunal tegutsevad vene ärimehed.

Raudteeblokaadi tõttu on Vene puiduärimehed hakanud puitu vedama meritsi Kunda sadamasse, mis on tööga lausa üle koormatud. Seega elu seisma ei jää.

Venemaaga äri ajamist on alati saatnud poliitiline risk, see ei tohiks olla uudis. Umbes kümneaastase vahega on kaks tagasilööki tulnud, võtkem seda kui paratamatust.

Autor: ÄP