Eesti Raudteel läheb käiku kriisikava

"Kui eelmise kümne päeva jooksul vähenes veoste arv ainult kolmandiku võrra, siis järgmise nädala algusest väheneb see poole peale võrreldes eelmiste aastate mahtudega samal perioodil," rääkis reedel Eesti Raudtee juht Kaido Simmermann.

Tema sõnul ei tohiks kaubavoog alla 50 protsendi siiski langeda, sest loodetakse teistest riikidest tulevate vedude peale.

Eesti Raudteel jääb prognooside kohaselt saamata 40 protsenti kaubaveotulust, mistõttu on nad sunnitud oluliselt kulusid kärpima. "Vähendame investeeringuid: ei osta uusi vaguneid, ei remondi vedureid ega tee muid parendustöid depoodes," loetles Simmermann, lisades, et kui olukord paremuse poole ei pöördu, siis kulutatakse investeeringuteks planeeritud 870 miljonist kroonist vaid 300 miljonit.

Raudteel oli plaanis võtta täiendavat laenu infrastruktuuri arendamiseks, mida nüüd teha ei saa, mistõttu ei ole võimalik ka reisirongide kiirust suurendada. Pigem on reisijate ohutuse tagamiseks oodata täiendavaid kiirusepiiranguid. Kuna Eesti Raudtee tulud vähenevad, tõuseb infrastruktuuritasu kõikidele reisijatevedajatele kaks korda. "Kui tahetakse reisijatevedu samas mahus jätkata, tuleb riigil reisijatevedajatele toetusteks eraldada kaks korda suurem summa või vähendada reisijateveo tellimust," nentis Simmermann.

Teine pool kokkuhoiust puudutab palgakulusid. Eelmise nädala seisuga saatis Eesti Raudtee puhkusele 350 inimest, nendest osa on korralised puhkused. Simmermanni sõnul otsitakse praegu veel 200 inimest, keda saaks korralisele puhkusele saata. "Kui olukord lähiajal ei parane, tuleb inimesed saata palgata puhkusele. Kui kaubavedu ka pikemas perspektiivis tagasi ei tule, kaotavad nad töö," ütles Simmermann.