Austa fotokaupmeest!

Välismaalt mõnesajakroonise säästu nimel tehnikat soetades võib klient küll enda jaoks rahas võita, kuid mängib kaotusseisu siinse fotoäri.

Pärimised stiilis "kui palju säästan seda ja seda kaamerat Ameerikast ostes Eesti fotopoega võrreldes" on fotofoorumites igapäevased. Et fotograafia on üks populaarsemaid hobisid, tuntakse uue ja soodsama tehnika vastu huvi üksjagu.

Ühelt poolt saan sellest ratsionaalselt lähenedes aru - fototehnika võib olla kallis ning iga säästetud mõnisada krooni võib kulutada kuhugi mujale. Samuti kirjutab käesolev Tehnotrend vanadest manuaalsetest filmikaameratest, mida lihtsalt Eestis ei leiagi. Sellistel puhkudel pole muud varianti, kui välismaalt osta. Enamik masstarbijale mõeldud aparaate ja nende lisaseadmed on aga Eestis saadaval.

Samas pean ülekohtuseks viriseda kohaliku fotoärimehe üle, kui olen käinud tema letis olevat kaamerat proovimas ning teinud head nägu, naeratanud ja võib-olla lubanud ka ostmise peale mõelda ning siis hankinud mudeli ikkagi veebi vahendusel üle ookeani.

Võib-olla olen petnud ka riiki, kui tehnika "suveniirina" või "isikliku kaamerana" sõbral üle piiri olen lasknud tuua. Rahaliselt annab selline lähenemine küll säästu, kuid eetiliselt naksab samuti tüki küljest. Lisame siia veel garantiiriski ja muu, mis nii kaasa tuleb.

Ise hangin oma tehnika - kaamera, objektiivid, statiivi ja filmid - ikkagi Eestist. Loomulikult on selles annus patriotismi, samas ka huvi, et siinsed ärid saaksid tegutseda. Kui mina ei ole fotohuvilisena teinud midagi selleks, et Eesti fotoäridel oleks võimalik normaalsetel tingimustel tegutseda, pole mul ka õigust vinguda, et filme jõuab siia vähe ning kaamerate hinnad on kõrged.

Muidugi võib seda lähenemist sinisilmseks ning naiivseks pidada, sest ärimehe eluspüsimine on ju ärimehe enda asi. Mina aga ei näe kauplejas kapitalisti, kes minult seitset nahka üritab koorida. Minu jaoks on oluline kvaliteet - seda nii teeninduse kui ka näiteks fototööde osas. Võib ju hästi pildistada, aga kui näiteks skanner on puhastamata, klienditeenindaja ei ole pädev ega tunne huvi, kaob ka osa rõõmust.

Pigem ongi niipidi, et lojaalne klient, kes endale vajaliku samalt müüjalt hangib ning kusagil mujal soodsama hinna silmapiirile kerkides kohe sinna ostma ei torma ning kaupmehest seeläbi lugu peab, saab peagi osa ka allahindlustest. Seda nimetatakse võidan-võidad-olukorraks. Kui ei ole kaupmeest, on mul oluliselt raskem vajalikku hankida, kui ei ole kaupmehel lojaalseid kliente, on tal oluliselt keerulisem tegutseda.

Selge on see, et Eesti turg ja ostujõud on Euroopa klientuuriga võrreldes veel tagasihoidlik ning ka suurema kasvujõuta tulevikus. Nõnda ei ole ka töösturite huvi siinse regiooni vastu nii tugev kui näiteks Saksamaal või Suurbritannias.

Eestis pildistatakse küll, aga iga kroon on arvel ning igal aastal kaamera väljavahetamist saavad endale lubada vähesed.

Selline kasin nõudlus aga hoiabki mastaabiefekti ning sellega kaasnevalt ka tehnikaseadmete madalamad hinnad siit eemal. Samas, seda väikestki huvi maha mängides ei ole oodata ei siinset kaubavaliku laienemist ega lootust kaamerate paremaid hindu saada.