Filmikaameraid on vara maha matta

Tehnotrend tutvustab viit kaameratootjat, kelle kasutatud filmikaameraid võib saada alates mõnekümnest kroonist. Paljud neist on toodetud eelmise sajandi keskel, kuid annavad pildikvaliteedis kallimatele digikaameratele tihti silmad ette. Film tuleb kindlamini toime rasketes valgusoludes, kus digi tihti veel hakkama ei saa - näiteks kontrastsed valgusolud, kus digi puhul eredad alad valgeks "põlevad" ning varjuala mustaks kipub värvuma. Samuti ei takista filmile pildistamisel lahutusvõime: korraliku skanneriga saab filmilt mis tahes suurusega kaadri skaneerida. Nii on filmikaamerate mahamatmisest veel vara rääkida. Nimetatud kaubamärgid kuuluvad peamiselt keskformaadi klassi. Tähendab see, et nn tavalise 35 mm filmi asemel on kaameras laiem, 60 mm negatiiv. Osta saab neid kaameraid peamiselt välismaalt.

Saksa tootja Rollei kaamerabränd, mille ajalugu ulatub eelmise sajandi algusesse. Nahkvutlarisse pakitud mudel võib aastakümnetega rännata läbi mitu põlvkonda, pool Euroopat ja pildistab endiselt sama hästi kui uus. Võrreldes digikaamerate aastase moraalse elueaga on sel aparaadil tõeliselt raudne tervis. Rolleiflexi keskformaadi TLR- ehk kahe objektiiviga kaamerad (ühest fotograaf kadreerib, teisest jõuab valgus ja kujutis filmile) on fotohuviliste seas levinud peamiselt tänu oma väikestele mõõtmetele ning kergele kaalule, ent samas on sel ka kompromissitult kvaliteetsed objektiivid ning pildiotsija. Rollei hinnad võivad alata 1000 kroonist.

Jaapani päritolu kaameratootja on tuntud peamiselt professionaalseks või nõudlike asjaarmastajate kasutuseks mõeldud keskformaat- ehk 60 mm laiale filmile pildistatavate kaameratega. Tuntumad margid on täismehhaaniline RB 67, mis mõõtmeilt ja kaalult meenutab küll väiksemat puuhalgu, kuid on eriti täpne ning teeb ainult seda, mida fotograaf ette ütleb. Ei mingit elektroonikat. Soodsamad mudelid saab kätte alates 5000 kroonist.

Sellest aste edasi on RZ 67, mis sisaldab juba elektroonikat ning pakub näiteks valgusmõõdikut ja on hinnatud kaameraproffide seas, sest võimaldab filmikasseti asemel kere külge digipära kinnitada. Hind kipub üle 10 000 krooni.

Mamiya 6 ×4,5 cm suurust kaadrit pildistavad keskformaatkaamerad on tihti esimesed mudelid, millega keskformaati avastama asutakse. Hinnalt on need küll krõbedamad kui manuaalsed ja mehhaanilised suuremat kaadri suurust pakkuvad kaamerad, näiteks standardobjektiiviga 80 mm maksab koos kere ja valgust mõõtva prismaga ca 10 000 krooni, kuid pakuvad ka veidi rohkem elektroonikat: TTL-valgusmõõtjaga prisma, võimalus ühendada kaameraga digipära jne.

Mamiyast sai 2006. aasta septembris Mamiya Digital Imaging, kui ettevõtte ostis optikariistade tootja Cosmo Scientific Systems. Omanikuvahetus kaameratootmist siiski ei mõjuta ning seni tootmises olevad filmi- ja hiljuti valmis saanud digikered jäävad margiga harjunuile alles.

Vene juurtega odav kaamera, mis oli enne digiajastu pealetungi tihti esimene kaamera valgusega maalimise avastamisel. Põhjuseks soodne hind - 35 mm filmiga aparaadi võib saada ka mõnekümne krooniga. Fotoringkondades pole Zeninit täit lugupidamist teeninud kaamerate kõikuva kvaliteedi tõttu - katik laguneb sageli või töötab vigadega, kere laseb valgust läbi jne. Tootja panoraamkaameraid Horizon aga kasutavad paljud tõsised huvilised tänini, need maksavad mitu korda vähem kui näiteks Hasselbladi või mõne teise lääne firma toodang.

Sarnast oreooli Hasselbladiga kannab Leica, mille mudelid tunneb ära punase logo järgi. Nii nagu Rolleiflexi, hindavad kollektsionäärid ka vanemaid Leica mudeleid kõrgelt, lisaks on hinnas näiteks tootja reklaambrošüürid ja raamatud Leicast. Tuntuks on tootja teinud laitmatu kvaliteet, tagasihoidlik disain ning konservatiivne-minimalistlik lähenemine fotoreporterite tehnikale. Isegi moodsad digikaamerad on pakitud samasugusesse kandilisse ning disainilt tagasihoidlikku kesta kui nende eelkäijad. Leicadega on pildistanud sellised kultusfotograafid nagu Henri Cartier-Bresson, Diane Arbus ja Robert Capa. Kummarduse tootjale tegi ka Inglismaa kuninganna Elizabeth II. Sõltuvalt mudelist maksavad Leica kallimad mudelid ligikaudu 40 000 krooni, kasutatud mudeleid pakutakse oksjonitel ka mõne tuhande krooni eest.

Rootsi päritolu kaameratootja on fotograafia Rolls-Royce, millest unistavad paljud vähegi tõsisemalt pildistavad fotohuvilised. Keskformaatkaameratega tuntuks saanud tootja paistab silma töökindluse ja usaldusväärsusega - just Hasseli kaameraid kasutati USA Apollo 17 kuumissioonil Kuul kaadrite jäädvustamiseks.

Rootsi juurtega ettevõte sai alguse juba 1841. aastal ja hakkas peale tööstuslike kaamerate ka asjaarmastajatele mõeldud aparaate tootma pärast Teist maailmasõda. Esimene mudel ehk 1600F sai kiiresti proffide ja tõsisemate asjaarmastajate lemmikuks.

Hasselbladi ideoloogia põhineb usul, et kvaliteedini ei ole kiiret ega soodsat teed. 50 aastat tsiviilkaamerate tootmisega tegelenud firma on jäänud truuks nii konservatiivsele disainile kui ka nn nišitoodangule. Profipiltnik ei vaja viimase disainijoone järgi vormitud või odavat kaamerat. Seetõttu ei leia seda marki kaameraid ka suvalisest fotopoest või kaameravaliku odavama otsa ehk kompaktide riiulilt. Küll pehmendas tootja paar aastat tagasi oma konservatiivset imagot ning hakkas tootma eredavärvilisi profikaameraid.

Praegu toodetava filmikaamera koos filmikasseti, pildiotsija ning standardobjektiiviga võib hea õnne korral kasutatuna soetada ligikaudu 12 000-15 000 krooniga, samasse klassi jäävad ka juba tootmisest maha võetud kaamerad. Uued mudelid maksavad aga veidi alla 50 000 krooni.