Fotoprinteri puhul jälgi trükikvaliteeti ja ühilduvust

Muidugi on selliseidki fotoprintereid, mida ei soovita osta just halva väljatrüki poolest, kuid lihtkasutajal on oluline ka see, et printerilt leiaks kõik võimalused üles. Samuti on printeri headuse näitajaks ühilduvus eri seadmete ja andmekandjatega.

Arusaamatuks jääb näiteks nende inseneride mõtlemine, kes testis osalenud Canoni printerile panid külge USB-liidese, mis ei tunnista USB-mälupulka. Liides ei ole seal küll niisama, selle abil saab printeriga ühendada näiteks PictBridge'iga ühilduva fotokaamera, kuid selline võimaluste kärpimine tundub kilplaslik.

Samuti on nüüdisaegse fotoprinteri puhul oluline Bluetoothi ühendus, kuna üha enam kasutatakse pildistamiseks telefone ja neil on selle standardi toetus üldjuhul sisse ehitatud. Mobiili fotokvaliteet pole tavakasutajale 10 × 15 cm väljatrüki puhul üldjuhul tänapäeval enam mureks.

Pärast seda, kui on kontrollitud, kas seadmel on teile oluline ühendusviis olemas, peaks leidma kusagilt prooviväljatrükid. Kui fotoprinter töötab sarnaselt tavalise tindiprinteriga, pole kuigi halba kvaliteeti oodata.

Trükikvaliteedilt konkureerib Epsoni printer tugevalt Canoniga ning testitulemuseks oli nende kahe vahel viik.

Kumbki neist ei saanud piltide väljastamisega ideaalselt hakkama, kuid HP ja Samsungi printerid olid märgatavalt kehvemate tulemustega.

Väljanägemiselt on Epsoni fotoprinter neljast testitud masinast kõige kummalisem. Nagu mänguasi, lisaks meenutab viiekümnendate aastate disaini (retro!). Samas pakatab PictureMate 240 võimalustest ning töökusest.

Tarkvara paigaldamine on lihtne. Siiski on Epsoni tarkvara ainus, mis nõuab paigaldamise järel alglaadimist.

Tarkvara kasutamine on sel intuitiivsem kui Samsungil või Canonil ning tarkvara ise üks võimalusterohkemaid. See võimaldab teha ka tavalisi operatsioone, nagu pildi mustvalgeks või seepiaks tegemine.

Peale HP on see teine seade testis, mis toetab otse USB-mälupulgalt printimist. Kiitus.

Eelvaate ekraan pole küll nii hea kui näiteks Canonil või HP-l, kuid ajab asja täiesti ära. Samsungist igal juhul parem. Sarnaselt Canoni printeriga saab menüüst määrata, mitu koopiat millisest pildist soovid ehk luua järjekord ning siis pildid lihtsalt printima panna ja kohvile minna. Super.

Canoni tarkvara on testitutest kiireim ning mugavaim kasutada. Samuti on pildikvaliteet üks paremaid, konkureerides Epsoniga.

Peamine väljatrüki viga oli valesti hinnatud toonide tasakaal. Kontrastsus ja heledus olid siiski korras.

Kahjuks kannatab Canon vähese läbimõelduse käes. USB-mälupulgalt printimine ei ole võimalik. USB-liides on mõeldud vaid PictBridge'iga ühilduvatele toodetele.

Samuti puudub printeril Bluetoothi ühendus, mille asemel tuleb kasutada infrapuna. See aga pole üldjuhul nii töökindel ning on lisaks hääbuv standard. Infrapunaga saab pildi telefonist siiski üsna vähese vaevaga paberile.

Mälukaartidest toetab Pixma Mini CF- ja SD-tüüpe. Printer töötab ka arvuti mälukaardilugejana. Sisestasime MMC-kaardi ning arvuti ekraanile tekkis kiri "Removable disk".

Otse mälukaardilt printimisel on mugav võimalus määrata iga pildi kohta, mitu väljatrükki sellest soovid. Nii saab kõik pildid üle käia ja siis seadme printima jätta.

Tarkvara on kiire ja selge, kuid Easy-PhotoPrint menüüs liikudes ei näe me piltide kohta infot lahutusest, formaadist ega suurusest kilobaitides.

HP printer oleks testi võitnud mugavuse poolest, kuid trükikvaliteet oli väga halb. Nimelt ei saanud HP hakkama pea ühegi pildi korralikult väljastamisega. Kontrast oli halb ning toonide tasakaal vale. Tavakasutaja saab sellega aga oma perepildid tehtud.

HP A618ga printimiseks piisab voolujuhtme ühendamisest ning mälukaardi või mälupulga sisestamisest. Printer annab seepeale ette kergelt mõistetava menüü. See printer on tõeline ühenda-ja-mängi-seade just lihtsuse tõttu.

Ka USB-seadmelt printimine on imelihtne. Samuti toetab HP levinumaid mälukaarte, lisaks PictBridge-tehnoloogiat.

Ekraan, millelt näeb piltide eelvaadet, pole küll nii mugav kui näiteks Canonil. Samuti on menüüd ning piltide printimisjärjekorda lisamine natukene keerulised.

Bluetoothi abil otse telefonist printimisel probleeme pole. Natukene halb on ehk see, et printer avab tule niipea, kui telefonist on pilt saadetud. Kõik heleduse, tumeduse jmt seaded peavad olema eelnevalt paika sätitud.

Arvutist printimine on samuti mugav, kuid HP tarkvara pole kõige lihtsamini mõistetav. Segadust tekitab ka see, millist tarkvara on vaja paigaldada, sest valik plaadil on üsna kirju.

HP printer näeb armas välja ning õhkab töökusest. Sarnaselt Epsoni ja Canoni printeriga on ka sellel tõstmiseks sang.

Samsungi fotoprinteril on tõsiseid probleeme trükikvaliteediga. Kuigi toonid olid väljatrükkidel tasakaalus ja kontrast samuti hea, tekitas seade ühtlase tooniga piirkondadesse palju säbru.

Masin erineb teistest printeritest ka tehnoloogia tõttu. Kõik CMYK-trüki värvid kantakse pildile eraldi, üksteise järel ribatoonerilt. Selle tagajärjel jäävad aga värvid pahatihti sogased ning ebaühtlased.

Pakend meenutab mitmekorruselist kalamehe lantide või töömehe riistade kasti, seadme paigaldamine on seetõttu meeldiv kogemus. Testlehekülge printima hakates aga ehmusime, kuna seade kiunus nagu aia vahele jäänud siga.

Sarnaselt Canoniga on sel printeril küll USB 2.0 liides, kuid see töötab vaid PictBridge'iga ühilduvate seadmetega.

Printer on ka liiga aeglane - piin on mälukaardilt otse trükkimiseks piltides ringi liikuda. Seadeid on vähe.

Kaasasolev programm PhotoThru võimaldab kolada oma pildikataloogides ning teha printimiseks valik, kuid Canoni printeri tarkvara see üle ei löö.

Samsungi printeri enda menüü on kuratlikult keeruline, esimese hooga ei saagi aru, kust saab sisse lülitada Bluetoothi, et oma telefonist pilti kätte saata.