Halvad uudised võivad osutuda headeks

Esialgsete hinnangute kohaselt kasvas Eesti majandus selle aasta esimeses kvartalis 9,9 protsenti, võrrelduna eelmise aasta esimese kvartaliga. Viimati jäi meie majanduskasv alla kümne protsendi kaks aastat tagasi. Alates eelmise aasta teisest kvartalist on majanduskasv näidanud järjest väiksemat numbrit.

Kohe, kui majanduskasvu number paisus kahekohaliseks, hakati rääkima selle ülekuumenemisest ning ülimast vajadusest seda jahutama asuda. Ettepanekud päädisid mitmel juhul isegi krooni devalveerimise paratamatuse nentimisega, mis minu arvates oleks tähendanud katset kustutada tuld bensiiniga.

Eesti Pank interpreteerib hooajaliselt korrigeeritud kasvunäitajat langustrendi katkestusena, mis tähendab, et järgmises kvartalis võiks majanduskasv hakata taas kiirenema. Mina seda ei usu, sest tundub, et terve rida sündmusi on hakanud meie ülekuumenenud majandust jahutama.

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsiooni juht Franek Rozwadowski ütles esmaspäeval, et Venemaa käitumise majandust jahutav mõju on teretulnud. Kõigis muudes aspektides väga küüniline arvamus, aga makromajandusest lähtudes on tal jumala õigus. Taolise ülehelikiirusega liikuva majanduse korral on parem, kui tuleb tegemist mitme vastiku, aga suhteliselt piiratud mõjuga negatiivse nähtusega. Palju kehvem oleks lugu siis, kui meil tuleks tegelda ühe suure probleemiga, mis puudutab meid kõiki.

Muidugi võib konkreetsetel ettevõtetel olla raskevõitu, kuid turumajandus on alati seotud riskidega, millega ettevõtja peab arvestama.

Ent tegelikult hakkas mikromajanduslikult negatiivseid, samas makromajanduslikult positiivseid uudiseid tulema juba tunduvalt varem. Kindlasti on majandust jahutanud pikaajaliste laenude baasintressiks kujunenud kuue kuu Euribori kerkimine alates 2005. aasta augustist kahe protsendipunkti ehk sisuliselt pea poole võrra, 4,18 protsendini. Majandust on jahutanud (või igal juhul selle edasise kiirenemise ära hoidnud) ka euro kasutuselevõtu edasilükkumine.