IBMi Thinkpad täna ja kümne aasta eest

Heigo Ensling 16. mai 2007, 00:00

Nii võib kuulsa sülearvuti kohta öelda ka siis, kui võrrelda tänast IBMi mudelit kümmekonna aasta tagusega. Vaatluse all olev sülearvuti Thinkpad 365X on pärit aastast 1996 ja Thinkpad T60 aastast 2007.

Tegelikult pean ma end kohe parandama, sest Thinkpad T60 ei ole enam küll IBMi, vaid Lenovo toodang, aga kuna nii kaanel kui ka klaviatuuri all ilutseb kenasti logo IBM Thinkpad, võin teda küll peaaegu 100% IBMi toodanguga samastada.

Mis on kümne aasta jooksul kõige enam muutunud? Üle maailma suureneb sülearvutite kasutamine. Kui lauaarvutite müügikasv on umbes 2-3% aastas, kasvavad sülearvutite müüginumbrid samal ajal enam kui viiendiku.

Arvuti mõõtmed ja kaal pole kümne aasta jooksul eriti muutunud. Kaalu tähistav number algab ikka kahega ning korpuse pikkus-laiuski on jäänud samaks. Ainus silmaga nähtav muutus on korpuse paksus - endisest viiest sentimeetrist on alles jäänud vaid napp 3 cm.

Thinkpadi mudelitel on algaastaist alles jäänud ka tugev metallist korpuseraam, mis eristab neid mudeleid teiste tootjate plastkorpusega raamidest.

See-eest on lisandunud mugavust - raske on leida täna sülearvutit, millel poleks sisseehitatud traadita internetile ligipääsuks WiFi kaarti - suhtle, loe uudiseid või surfa niisama. Muide, Eestis võib leida üle 1100 ametlikult vaba ligipääsuga WiFi võrgu.

Teine oluline muutus on sülearvuti tööaeg akutoitel - kui kümme aastat tagasi oli maksimaalne tööaeg 1-1,5 tundi, lubavad tänapäevased sülearvutid tööd teha ilma seinakontakti otsimata juba 5-6 tundi.

Selles on kindlasti süüdi liitiumioon-akud, mis mahutavad energiat 30% enam kui vanemat tüüpi nikkelmetallhüdriid-akud. Teisalt on arenenud tehnoloogia - algust tegi ökonoomne ja väikese energiatarbega Intel Centrino koos M-seeria protsessoritega, mis tänaseks on asendunud Intel Centrino Duo tehnoloogiaga koos Core Duo ja Core 2 Duo protsessoritega.

Kümne aasta eest kasutati nii laua- kui ka sülearvutites Pentium-protsessoreid, mille taktsagedus jäi vahemikku 100-166 MHz. Võrdluseks: T60 protsessori Intel Core 2 Duo taktsagedus on 1,66 GHz.

Seega on taktsagedus kasvanud kümne aastaga täpselt kümme korda, kusjuures protsessoris asub nüüd kaks tuumakest, mis seda rasket ja vaevarikast arvutustööd teevad.

Kolmandaks on kasvanud vedelkristallekraani suurus ning muutunud ka selle tehnoloogia. Kümmekonna aasta eest olid valdavad passiivmaatriksekraanid suurusega 10,4 tolli ja resolutsiooniga 800×600 pikslit. Tänasel päeval on kasutusel TFT-ekraanid, enamasti suurusega 14 kuni 15 tolli ja resolutsiooniga 1400×1050 pikslit.

Multimeediasülearvutid varustatakse nüüd ka 15tollise laiekraaniga, mille resolutsioon on 1600×1200 pikslit. Loomulikult eeldavad sellised ekraanid suuremat videomälu ning paremat graafikakaarti.

Eelmisel kümnendil olid sülearvutid varustatud ühe- kuni neljamegabaidise videokontrolleriga. Täna leiame sülearvutist valdavalt 128megabaidise integreeritud videokaardi, mis redigeerib nii digifotosid kui ka videoklippe ja mängib DVD-plaate.

Kui sülearvuti taktsagedus on kasvanud kümne aastaga kümme korda, siis kõvaketta maht suisa sada korda. 720- või 810megabaidiste kõvaketaste asemel on sülearvutites 60 kuni 100 gigabaiti mahutavad kõvakettad.

Sülearvutis võiks ju kasutada veelgi suuremaid kõvakettaid, kuid arvutis asuv kõvaketas ei sobi dokumentide, fotode, muusika ja filmide arhiveerimiseks. Parem varunda arhiiv DVD-plaatidele või välistele võrguketastele.

Kui algsed sülearvutid olid varustatud vaid 1,44tolliste flopiseadmetega ning hiljem lisandusid lisavarustuse nimekirja välised CD-lugejad, siis aastal 2007 ei kujuta sülearvutit ilma DVD-kirjutajata ettegi.

Täna on sülearvutil digitaalsed liidesed digikaamerate ja teiste seadmete ühendamiseks: FireWire, USB, Bluetooth, rääkimata analoogliidestest nagu VGA, S-Video. Uurides aga Thinkpad 365Xi tagapaneeli, leiame sealt vaid VGA-liidese välise monitori ühendamiseks, LPT-pordi printeri ühendamiseks ja ühe COM-pordi teiste analoogseadmete ühendamiseks.

Ekraani tagaserval asub ka infrapunaseade, mille abil sai omal ajal ühendatud nii mõnigi mobiiltelefon, et Jõhvis, Viljandis või Tartus messil olles faksi abil maailmaga ühenduses olla.

Mobiili ühendamiseks arvutiga kasutatakse täna üha enam Bluetooth-liidest - seda nii kalendri ja kontaktide sünkroniseerimiseks kui ka metsas kännu otsas e-kirjade lugemiseks või veebis surfamiseks.

Kokkuvõttes võib öelda, et sülearvuti suudab tänapäeval asendada lauaarvutit pea kõigis valdkondades - töö ja õppimine, suhtlemine, meelelahutus, reisimine ja digifotondus. Vaid uusimate kolmemõõtmeliste mängude ja digitaalse videotöötlusega kipuvad sülearvutid praegu veel veidi jänni jääma.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:32
Otsi:

Ava täpsem otsing