Maailmapanga juht patustas eetika vastu

Sirje Rank 16. mai 2007, 00:00

Esmaspäeval nentis skandaali tagamaid uurinud panga direktorite paneel oma raportis, et Wolfowitz on Maailmapangas oma sõbratari edutades ja talle kõrget palka määrates rikkunud mitmeid eetika ja sisekorra reegleid ning kutsus panga nõukogu kaaluma juhi tagandamist.

Eile arutaski raportit panga 24-liikmeline nõukogu ning Wolfowitz sai viimase võimaluse ennast kaitsta.

Samal ajal jätkas USA lobitööd Euroopa riikide hulgas, kelle jaoks USA endise asekaitseministri ja Iraagi sõja ideoloogi nimetamine rahvusvahelise abiorganisatsiooni etteotsa on algusest peale vastuoluline olnud. Mitmed riigid - Saksamaa, Prantsusmaa ja Holland - on ärgitanud Wolfowitzi tagasi astuma.

USA aga kaitseb Wolfowitzi. Välisminister Condoleezza Rice ütles eile Moskvas, et Wolfowitz on "hea riigiteenistuja" ning et tehtud vigadest hoolimata "ei ole juhtunu midagi sellist, mille pärast Maailmapanga president peaks tagasi astuma", vahendas Bloomberg.

"Oleme selgelt öelnud, et toetame Paul Wolfowitzi," kordas ka Valge Maja pressiesindaja, mööndes, et personalipoliitikas on pangajuht küll ka vigu teinud. "Kuid see pole põhjus vallandamiseks," lisas ta.

Kriitikute sõnul õõnestab skandaal Maailmapanga usaldusväärsust ja võib tekitada rahalisi raskusi. Osa doonorriike on vihjanud, et ei rahasta panka, kui Wolfowitz jätkab. Lähimaks kolmeks aastaks on abiprogrammideks vaja 28 miljardit dollarit.

Pangajuht ise endal süüd ei näe. Maailmapanga aastakoosolekul aprillis palus Wolfowitz küll vabandust, kuid hiljem palkas tippadvokaadi ja asus vasturünnakule. Esmaspäeval avaldatud raportit nimetas ta "ühekülgseks ja vigaseks", sest lõppjäreldustele vastu rääkivad faktid on nimme tähelepanuta jäetud.

Skandaal puhkes, kui tuli välja, et Wolfowitz dikteeris 2005. a ise oma Maailmapangas töötanud sõbratari lahkumishüvitise tingimused. Naine viidi üle USA välisministeeriumi, sest lähedalt seotud isikud ei tohi teineteise alluvuses töötada. Panga normidest kaks korda suurema palgatõusu ning konkursita kõrgemale ametikohale määramise järel teenib naine praegu puhtalt kätte 193 590 dollarit aastas, mis on enam kui USA välisministri palk enne maksude mahaarvamist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing