Tahan merele... aga kuidas?

Veele, eriti merele, ei tohi minna rumalad ülbed käpardid, selliseid sinna ei oodata! "Vana" ees oleme kõik võrdsed ja hädasituatsioonis peame oma ajude ning oskustega hakkama saama.

Maismaal võite jätta oma uhke auto teeveerde - tellite äravedaja ja takso järele ning lähete koju kamina ette istuma. Merel on asjalood hoopis teised, seal selekteeritakse saamatud kiiresti välja.

Eestis on mereleminekuks piisavalt vabad seadused. Vastupidiselt maismaale pole veesõiduki juhtimisõiguse paber kohustuslik, kui tegu on piisavalt väikese alusega.

Meresõiduohutuse seaduse paragrahvi 39 lõige 5 ütleb: veesõiduki juhtimiseks, millel on purjepind kuni 25 m" või mootori võimsus kuni 25 kW, ei nõuta väikelaevajuhi tunnistust, kui veesõiduk sõidab valgel ajal ja hea nähtavuse korral merel kuni viie meremiili kaugusel kaldast ja sisevetel kuni üheksa kilomeetri kaugusel kaldast.

Enne veele minekut tuleb muidugi endale selgeks teha meresõidu eeskirjad, meremärkide tähendused, omandada kaardilugemisoskus. Teooria selge, võib asuda praktiliste tegevuste juurde.

Veesõiduki registreerimise nõue kehtib väikelaevadele pikkusvahemikus 2,5 kuni 24 meetrit. Kui soetate mõne 2,4meetrise kummipaadi, pole seda vaja isegi registreerida.

Enne väikelaevajuhi kursustele tormamist saate vee peale, kui teete endale selgeks, mida tahate ja kas mahute nende piirangute sisse. Julgen väita, et merega sinasõpruse saavutamiseks esimese oma aluse soetamisel on neid piiranguid küll ja enamgi!

Mootorpaat ja meri on juba selgunud

No ütleme, et uus paat ning koduõuel hoidmine on samuti kindel valik. Viimane määrab ära ka aluse suuruse, sest kaheksameetrist köögi ja tualetiga lustikummutit treileril ikka ei vea.

Kummipaat või kõva kerega paat? Korralik kummipaat on merekindel ja ohutu veesõiduk, kuid mugavust ei paku. Kui tahate paati, mis oleks kiire, kerge, hästi treileriga veetav ja uppumatu ehk siis lihtsalt fun ning preili pepu all pole oluline pehme nahkne iste, siis on kummipaat just teile! Vesi lendab üle pea, laineharjalt võid lendu minnes vindi ulgumist kuulata, super! Kui paadil on pikkust alates neljast meetrist, võib sellistele jäigapõhjalistele sappa riputada juba ka üle lubadeta sõitmise piiri 25 kW mootoreid. Kuid moodsast 30hobujõulisest on küll ja enamgi, et kummipaadiga väga lõbus oleks. Glisseerima tõusevad kummipaadid kõik, kui sabas toimetab aerudest jõulisem vurr. Hädapärast veab see paat ka veesuusatajat.

Kummipaadi kasuks räägib mis tahes teise paaditüübi ees ka olematu kaal. Jämedalt võib öelda nii, et kuni kuuemeetrine - ja see on kummipaatide seas juba tõsine elukas - paat kaalub mootorita 300 kilo, laius on sel tavaliselt liikluses legaalse 2,5 m piires. Seda on lihtne vedada treileril pea iga auto sabas. Samas on nende paatide kandevõime 1,5 tonni või rohkem ning legaalselt saab pardale võtta üle tosina inimese. Muidugi on siis juhiloa olemasolu vältimatu, sest normaalne mootor sellise paadi sabas algab sajast hobujõust.

Kõva kerega paadil tuleb kohe uus valik: plastik- või topeltseinaga alumiiniumpaat. Mõlemal on omad head-vead. Kõvakereliste paatide kasuks räägib suurem mugavusvarustus, oluliselt kogukam siseruum, rohkem panipaiku ja pisut "kuivem" sõitmine. Tavaliselt on neile paatidele võimalik panna peale ka kate ja ehitada matkal ööbimiseks päris mõnus vihmakindel tuba.

Kui räägime lahtise pardaga kajutita paatidest, siis muid eeliseid neil polegi. Selline paat on raskem ehk vajab igal juhul kummipaadiga võrreldes võimsamat mootorit, kandevõime on aga poole väiksem, paat pole nii stabiilne jne. Samade mõõtude juures hakkab paadi koduõuele vedamisel ka kaal rolli mängima. Kummipaadiga ühesuurune plast- või alumiiniumpaat vajab enamasti piduritega haagist, sobilikku vedukautot ja tihtipeale ka BE-kategooria lubasid.

Pisut teine jutt on ühekordse pardaga kerged alumiiniumpaadid. Need võivad olla kummipaatidest isegi kergemad ja siseruumilt mahukamad, kuid mugavust ei paku nemadki. Merele kihutamiseks need vast ei sobi, aga siledatel siseveekogudel kasutamiseks on kindlasti hea alternatiiv.

Kas kinnise kerega perepaat või lahtine kalapaat?

Oletame, et raju ja ekstreemne kummipaat laideti kodus maha ja alumiiniumpaat jäeti mingil muul kaalutlusel valikust välja. Seega jääb alles kõige tavalisem plastikpaat, on see siis klaasplastist või nn ABS-plastist, vahet pole. Eeldame veel sedagi, et tavaline lahtise pardaga lustipaat langes välja koos kummipaadiga. Seega peavad lõppvaliku tegema kalamehest pereisa ja matkahullust pereema. Muud eeldused on ju samad: esimene oma paat, tahaks merele, hoiaks kodus, lube pole ja kogemusi ka mitte. Kuid seadust tuleb täita.

250 000 kr on summa, mille eest saab väga korraliku varustusega treileriga matkapaadi. Selle raha eest võib osta mitu mereleminekuks valmis kooslust ja seda koos paadi, mootori, treileri, kohustusliku päästevarustuse, kaardi, GPSi ja vendrite-otstega.

Fotod: Priit Veski

Autor: Priit Veski