WiFi-ruuteri seadistus ei nõua eriteadmisi

Ats Valdsalu 16. mai 2007, 00:00

Kodus WiFi leviala loomiseks on vaja interneti püsiühendust, WiFi-ruuterit ja arvutit. Juhtmete ühenduskohad on ilusti markeeritud ning valet juhet valesse auku toppida pole võimalik.

Laenasime Enteri poest firma Linksys WiFi-ruuteri mudelinumbriga WRT54G. Karbis olid ka laserplaat ja ümbrik õpetusega, lisaks toiteadapter ning 1,5meetrine kohtvõrgujuhe.

Esmalt tuleb toiteadapteri otsad ühendada seinakontakti ja ruuteri aukudesse. Sinine juhe läheb arvutisse ning ühte kohtvõrgu auku. Viimasena pange internetiauku juhe, mis varem oli näiteks modemi ja arvuti vahel. Kui juhtmed ühendatud ning ruuter hakkab esipaneelil tulukesi vilgutama, sisestage CD.

Linksysi CD töötas vaid operatsioonisüsteemidega Windows 2000 ja XP, muud jäid hätta. Vistat me siiski ei proovinud.

Plaadi sisestamise järel avaneb seadistusprogramm Setup Wizard, mis pärast next-nupule vajutamist näitab ruuteri pilti, mille kõrval on nupuke kirjaga Click here to start.

Järgnevalt saab nõustuda Linksysi litsentsitingimustega. Edasi näete pildikesi, mis juhendavad, kuidas täpsemalt ruuterit muu tehnikaga ühendada. Kuna see on meil juba tehtud, siis võib neilt pildikestelt ainult veenduda, et kõik sai õigesti ühendatud.

Pärast mõningast seadistamist palutakse valida võrguprotokoll, mis üldiselt on PPPoE. Selle järel ilmuvad ekraanile lahtrid, kuhu saab kirjutada internetti sisselogimiseks vajaliku kasutajanime ning salasõna. Need peaks varasemast juba olemas olema, vajadusel saab neid hankida teenusepakkujalt.

Kui see tehtud ning vajutatud next, järgneb ruuteri administraatori salasõna muutmine. Seda läheb vaja selleks, et tulevikus saaks ruuteris muudatusi teha internetibrauseri kaudu.

Pärast internetiga ühenduse loomist pakutakse SecureEasySetupi nimelist WiFi-seadistust. See eeldab, et WiFi-võrgus oleks veel vähemalt üks Linksysi seade, mis sellist seadistust toetab. Kui seda pole, tuleb ekraanil klikkida nupule skip. Seejärel saab panna WiFi-võrgule nime ning määrata kanali, mida seade hakkab kasutama.

Pärast järjekordset next-nupule vajutamist saab valida võrgu salasõna tüübi. Tasub meeles pidada, et andmeturbeprotokollid WPA ja WPA2 on turvalisemad kui varasem WEP. Samas tuleb enne veenduda, kas kõik WiFi-ruuteriga ühenduda tahtvad seadmed WPAd ka toetavad. Nimelt võib vanematel seadmetel esineda probleeme WPA-võrkudesse ühendumisega.

Kui meelepärased seaded ning salasõna valitud, palutakse pärast next'i vajutamist vastavad andmed tekstifaili salvestada või printida. Pärast seda tuleb vajutada next, finish ja exit. Nüüd peaks internet hakkama kenasti toimima.

Kui tahate ruuteri seadistust muuta, avage brauser, trükkige aadress 192.168.1.1 ning sealtkaudu saabki ruuterile ligi. Kui see aadress annab veateate, vaadake manuaalist järgi, mis see aadress peaks olema. Üldiselt ülaltoodud aadress siiski kehtib.

Kui seejärel küsitakse kasutajat ning salasõna, tuleb kasutajanime lahter tühjaks jätta ning salasõna lahtrisse kirjutada sama salasõna, mis sai varem paika pandud.

Oluline on ka seadme paigutus. Kui tahta katta suurt ala, võib levi sõltuvalt ruuteri asukohast olla mõnes kohas kehv. Näiteks paksud betoonseinad ei mõju raadiolainetele kõige paremini.

Soovitan ühte nippi, kuidas kontrollida, kas ühendus ruuteriga on kogu aeg olemas või mitte.

Nimelt avage start-menüüst käsk run ning trükkige siis "ping -t 192.168.1.1" (ilma jutumärkideta ja vajadusel teistsugune aadress, mis vastab teie ruuterile). Kui saate vastuseks "reply from 192.16...", on ühendus olemas. Kui aga vahele eksib mõni "request timed out", on ühendus katkenud.

Ruuteri selline kompimine jätkub väikeste intervallidega seni, kuni vajutate Ctrl+C või ülevalt sulgemisnuppu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:32
Otsi:

Ava täpsem otsing