Piimakvoodiga lehmad kõrges hinnas

Artikkel

- Uudised
- Anne Oja
- 20. mai 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Piimakvoodiga lehmad kõrges hinnas
Ehkki lihaloomana maksab piimalehm vaid 5000-6000 krooni, on lõhkiläinud piimakvoodid kasvatanud kvoodilehmade hinna kuni 20 000 kroonini.
Mullu lüpsis keskmine Eesti lehm 6,2 tonni piima aastas, tublimad andsid aga ligi kaks korda rohkem. Sestap tahab karja müüja ostjalt kuni 3 krooni kvoodikilo kohta. Eriti väärtuslikuks muudab kvoodi fakt, et toetuste kõrval lähtuvad sellest ka pangalaenu andjad.
Tartu Agro juht Aavo Mölder rääkis, et kui uut tüüpi farmis saab lehm vabalt käia ning kogu aeg ühesugust sööta, suureneb tema aastatoodang kaks tonni. "On kaks valikut," lisas Mölder, "kas osta kvoodilehmi juurde või toota odavamalt."
Juba praegu on Tartu Agrole antud kvoot 700 tonniga lõhki. Mida teha, tuleb otsustada hiljemalt tuleval aastal, kuid nii investeeringuteks kui ka kvoodilehmade ostuks napib raha.
Trigon Agri direktor Kaupo Ojavee ütles, et varasematel aastatel sai riigi reservist kvooti juurde taotleda. "Seda pole me aga küll kunagi teinud, et oleks lehmad ostnud ja nad kohe lihakombinaati viinud," rääkis Ojavee. Kuna igal aastal vahetatakse välja kolmandik lüpsilehmadest, saab vana ja uut karja kombineerida.
Viimase aasta jooksul on Trigon ostnud 20 kvoodilehma Saaremaale ja ligikaudu 90 Kaiusse. Ühel juhul maksis Trigon kvoodi eest 2 ja teisel juhul 1 krooni. "Me pole ühegi lehma eest üle 15 000 krooni maksnud," lisas Ojavee.
Metsaküla Piima omanik Jaan Metsamaa rääkis, et on ostnud 20 kvoodiga lehma ning ostab järgmisel nädalal veel 20 tükki. "Vaatame, kui palju kvooti tuleb lehmaga kaasa ja mis seisus loomad on," ütles Metsamaa.
Olelusvõitluse tulemusel jäi ühest 16pealisest karjast kolme kuuga alles kuus looma, rääkis Raivo Lokko, kes otsib kvoodilehmi Tartu- ja Põlvamaa piiril asuvasse robotlauta. "Olen ostnud neli karja, kokku 60 looma," lisas Lokko, "vaja oleks juurde saada veel 70 looma." Lokkot häiris, et kvoodi ülevõtmisele on riik teinud takistusi. Iga tehingu puhul läheb osa kvoodist riigi reservi. Mõnel juhul ei saa tootmist lõpetav tootja aga kvooti üle anda.
Viljandimaa talunik Neeme Nurk lõi äsja käed 17 kvoodilehma müügiks.
"Jäin toetusest ilma, millega oleks laudale sarikamaterjali ostnud. Pangast laenu ei antud," põhjendas talunik.
Neid lehmi käis kohapeal kaemas kuus tootjat. "Ma ei oleks neid müünud sellele, kellest oleks teadnud, et ta vajab ainult kvooti," märkis Nurk võimaluse kohta, et ostja teeb tema karja kohe lihaks.
Martna talunik Teet Kuusemaa ütles, et müüs tänavu kaks lehma, kellega läks kaasa kogu karja kvoot.
Kaubast sai ta enda sõnul lahti kiiresti ning teenis tehingust hästi.
Kuusemaa lisas, et pole tema asi, kas need lehmad osteti karja täienduseks või tehti kohe lihaks.
Hetkel kuum