Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Veel vanemahüvitist? Tänan, ei!

    Hiljuti teatas valitsus, et järgmisest aastast pikeneb vanemahüvitise maksmise aeg 14 kuult 18 kuule. Tore uudis, ent siinkohal tahaksin ema ja naisena tänada lahkeid võõrustajaid eesotsas Reformierakonnaga ning öelda: "Aitäh, aga kõht on täis. Palun järgmine käik!"
    Ärge saage valesti aru, olen vanemapalga tulihingeline pooldaja. Saan vanemahüvitise tähtsusest aru seda enam, et mu enda kaks last sündisid enne selle aega.
    Aga raha on isegi Eesti praeguse suhtelise jõukuse juures piiratud ressurss. Emana pean pooltteist aastat riigi poolt võimaldatud rahamuredeta kodusoleku aega piisavaks. Teisalt näen laste kasvatamisel mitmeid kitsaskohti, kus oleks raha rohkem vaja.
    Kolmandaks tuleb küsida, kui pikaks võiks vanemahüvitise maksmise aja siis üldse venitada ja kuidas mõjub see naiste tööhõivele ning seisundile ühiskonnas? Kas on ikka vaja soodustada naiste kodukanadeks muutumist?
    On teada-tuntud tõde, et edukas saab olla vaid hingelähedast tööd tehes. Naised, kellele nende töö meeldib ja pakub lisaks väärikale palganumbrile ka eneseteostusvõimalust, kipuvad reeglina tööle tagasi juba varemgi kui pooleteise aasta pikkune hüvitatav aeg. On siis vaja ahvatleda neid raha pärast kauem kodus istuma või riiki petma ja palka peitma?
    Eraldi probleem on osalise koormusega töötamise võimalus, milleks seadusandja samuti praegu võimalusi ei jäta. Kui keegi soovib olla lapsega kodus kauem kui poolteist aastat, peaks olema head võimalused vanemahüvitisest selleks raha kõrvale panna. Minu kogemuse järgi tuleb kolmandik palgast reinvesteerida töölkäimisse: kontoririietus, väljas lõunatamine, transport tööle ja koju. Pluss veel õhtul pärast tööpäeva kulinaarialetist kiiruga ostetud kallid valmistoidud. Lapsega kodus olles neid kulutusi teha ei tule.
    Nüüd tuleks peredele ette anda järgmine käik ehk vaadata, mida nende vanemapalga toel sündinud ja sündivate laste heaks edaspidi teha võiks.
    Üks variant on eelmise rahvastikuministri algatus arendada ja doteerida lapsehoiuteenust, sest alla 2aastast last hea meelega lasteaeda ei paneks. Teiseks võiks tõsta lasteaiakasvatajate ja õpetajate palkasid, kes meie kõige kallima varaga tegelevad vaata et suurema osa päevast kui me ise.
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riik võtab tänavu 150 miljonit eurot dividende Täiendatud
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Aastaid tulutut ponnistamist: Vene saatkond rentis kohvitassi eest korterit ega teinud hinnatõusust kuulmagi
Tallinn püüdis aastaid tõsta Vene saatkonnale renditud südalinna korteri renti ja lepingutki lõpetada, ent algsest, pisut enam kui neljaeurosest hinnast kaugemale ei jõutudki.
Tallinn püüdis aastaid tõsta Vene saatkonnale renditud südalinna korteri renti ja lepingutki lõpetada, ent algsest, pisut enam kui neljaeurosest hinnast kaugemale ei jõutudki.