Kemikaalid ei salli lohakat kasutajat

Selle poliitika elluviimiseks töötas Euroopa Komisjon välja uue määruse kemikaalide registreerimisest, autoriseerimisest ning nende kasutamise piiramisest (REACH). Määrus jõustus eelmise aasta lõpus.

Kuigi määruse lõplik versioon ei ole kõiki osapooli täielikult rahuldav, tuleb siiski tõdeda, et vastuvõetud õigusakti näol on tegemist Euroopa Liidu ajaloos ühe olulise verstapostiga. See tagab inimestele parema tervise, puhtama elukeskkonna, rohkem teavet kemikaalide ohtlikkusest, ohutumad tooted tarbijale ja ohutumad töökohad.

REACHis pööratakse peatähelepanu turustatavate kemikaalide ja neid sisaldavate toodete uurimisele, et välja selgitada nende ohtlikud omadused ning määratleda kemikaalide ohutu kasutusviis ja -tingimused nende eluea jooksul.

Väga oluline REACHis sätestatud põhimõte on, et ohtlikud kemikaalid tuleb aja jooksul välja vahetada vähemohtlike vastu. Eriti puudutab see kantserogeenseid ja pärilikkus- või viljakushäireid põhjustavaid kemikaale, mida tohib tulevikus kasutada üksnes Euroopa Kemikaalide Agentuuri loal. Kogu ELis olemasolev teave imporditavate, toodetavate ja kasutatavate kemikaalide omaduste kohta korjatakse kokku Euroopa Kemikaalide Agentuuri Helsingis.

Samuti pööratakse oluliselt enam tähelepanu sellele, et tarneahelas koos kemikaaliga kaasa liikuv ohutuskaart oleks piisavalt informatiivne selle kemikaali kasutajale. Tulevikus peab ohutuskaart sisaldama teavet, kus ja milleks kemikaali võib kasutada ja milliseid ettevaatusabinõusid tuleb kasutusele võtta. Samuti seda, mis juhtub, kui inimene kemikaaliga kokku puutub ja kuidas ta siis peab toimima. Kui kemikaali ohutuskaardil seda teavet kirjas pole, ei tohi ettevõte seda kasutada.

REACHi määrus jõustub käesoleva aasta 1. juunil, kuid enamik punkte viiakse ellu järgnevate aastate jooksul. Sotsiaalministeerium teeb ettevõtjatele teabeportaali, mis annab teavet määruse kohta. See alustab tööd mais.

Ei maksa unustada, et keemia ei armasta hooletust ja rumalust - kemikaalide vale kasutus või puudulik teave nende omaduste kohta võib põhjustada olulisi kahjustusi inimese tervisele ja keskkonnale. Asja muudab veelgi keerulisemaks, et mõnede kemikaalide toime ei avaldu silmapilkselt, vaid selleks võib kuluda aastakümneid.

Erandi on söövitava toimega kemikaalid, mille puhul on vahetu kokkupuute tagajärjed kohe tunda ja näha.

Kemikaalide pika vinnaga toime võib olla eriti kurbade tagajärgedega. Nii näiteks võib mingis eluetapis kokkupuutumine kantserogeensete ainetega põhjustada hiljem vähi teket. Toksiliste kemikaalidega kokkupuute tagajärjeks võivad olla laste väärarengud.

Kemikaalid võivad mõjutada inimese tervist peale vahetu kokkupuute ka kaudselt keskkonna kaudu - vee, õhu, mulla, aga ka saastunud toidu, joogivee ning sissehingatava õhu vahendusel. Kemikaal võib eralduda keskkonda alates toote või kemikaali tootmisest kuni selle tarbimisest kõrvaldamise või hävitamiseni.

Näiteks aastate eest ohtralt kasutatud väga mürgist DDTd võib leida inimese organismis veel praegugi, kuigi selle aine kasutamine keelati juba aastate eest. Vähe sellest, DDT võib üle kanduda ka emalt lapsele.

Kasutame elektroonikatooteid, kuid vaevalt mõtleme kuigi palju sellele, et nendest võivad eralduda imepisikesed osakesed, mis annavad tootele unikaalsed tehnilised omadused.

Aga kahjuks võivad need palja silmaga nähtamatud osakesed (umbes 1/100 000 juuksekarva läbimõõdust) põhjustada inimesele teatud tingimustel äraarvamatuid tervisehädasid, näiteks ajukasvajaid.

Kemikaalide omadusi teades saame hinnata tervise- ja keskkonnariske ning panna paika, millistel aladel mingisugust kemikaali võib kasutada. Samuti saame välja töötada võimalused, kuidas maandada kemikaali kasutamisega kaasnevaid riske ning võtta kasutusele vajalikud kaitsevahendid.

Tavatarbija saab valida kasutamiseks vähemohtlikke kemikaale ja tunda huvi, milliseid kemikaale on toodetes kasutatud. Korteri sisustamisel peaks mõtlema, kas tasub kuhjata kokku palju tehismaterjale.

Parimagi kvaliteedi korral võib materjalidest eritunud kemikaalide kogus või koostoime summaarselt osutuda märkimisväärseks ja saada tervisele ohtlikuks. Nii ongi heaoluühiskonnas oluliselt suurenenud astma ja allergiliste nähtude hulk.

Autor: Ülla-Karin Nurm