Rahvas kiirguse pärast mures

Hirmu nähtamatute kiirguste ees tekitab peamiselt tõsiasi, et meil ei ole võimalik neid kuidagi tajuda ega tavainimesel kodus olevate vahenditega mõõta.

Peamiselt kardetakse, et on piirkondi, eriti paekivi paljandike lähedal, kus kiirgusest piisab, et vähki tekitada või muid tervisehädasid põhjustada, kuigi puuduvad andmed, et maapinnast lähtuv looduslik kiirgus võiks meil tekitada tervisehäireid või kasvajaid.

Selgitamaks, kui hull asi tegelikult on, tellisin Kiirguskeskusest kümme mõõtmist, et pisteliselt kontrollida Harjumaa erinevate nurkade olukorda.

Esimesse kohta mõõtma sõites selgitab Kiirguskeskuse spetsialist Margit Kuulmann, et teostab kiirgusohutusnõuete täitmise kontrolli kiirgustegevusluba taotlevates ettevõtetes. Kontrolli üks osa on gammakiirguse taseme mõõtmine.

"On ka neid, kes tellivad oma koju gammakiirguse mõõtmised. Peamiselt on eraisikust tellija kusagilt kuulnud, et selline asi nagu kiirgus on olemas ja siis lükkab ta oma tervisehädasid selle kaela," selgitab Kuulmann teisi tüüpprobleeme.

Siiski, väidetavalt pole ühegi kliendi juures mõõtmistel saadud üldjuhul rohkem kui looduslik foon andma peaks, mis on 0,1-0,2 mikrosiivertit tunnis (µSv/h). Äärmisel juhul on Kuulmanni sõnul saadud ka 0,3 µSv/h.

"Puuduvad usaldusväärsed andmed selle kohta, et kiirgusdooside puhul alla 100 millisiiverti tunnis ilmneksid inimesel tervisekahjustused või oleks suurenenud kasvajasse haigestumise risk. Muidugi sõltub see, kas mõju avaldub, sellest, kas inimene suitsetab, joob või on muud moodi kehvema tervisega," toonitab ta.

Esimesse mõõtmispunkti jõudes on minul ärevus sees. Astume spetsialistiga koos autost välja ning mõõteseadet piiludes ootan tulemust. Oleme Tabasalus pankrannikul ning selle põhjal, mis ma lugenud olin, ootasin, et tulemus võiks olla vähemalt natukene kõrgem tavalisest.

Siiski, minu ärevus on asjatu, kuna saavutame täiesti ennustatava tulemuse. Tabasalus pangal näitab mõõteseade 0,1 µSv/h ning kõikumine on marginaalne.

Margit Kuulmann selgitab, et paljud tellijad lihtsalt ei saa aru, millest väike kõikumine tuleb ning kõikumisest järeldavadki, et midagi peab valesti olema.

"Väike kõikumine looduslikus foonis ühe ja sama koha mõõtmistulemuses on täiesti loomulik, kuna gammakiirguse osakesed satuvad mõõteseadmesse juhuslikult," selgitab ta. Ka järgmises mõõtmiskohas, mis on Tabasalus Metsa teel, ei näe me mõõteriista ekraanilt mitte midagi erakordset.

Järgmised kaks mõõtmist võtame ette Keilas, sooviga proovida kiirgustaset asula eri osades. Alustame pargist, kus toimub tavapärane keskpäevane tegevus - lapsed mängivad inimeste juures, kes tunduvad olevat nende vanavanemad.

Ilm on oivaline ja mõõteriist näitab 0,1 µSv/h. Ei midagi erilist. Ka pärast neljandat mõõtmist on olukord üsna sama. Kuulmann ütleb, et tulemused on täiesti ootuspärased.

Küll on neljandas kohas mõõtmises tunda tehismaastiku mõju. Ümardades on tulemus küll 0,1 µSv/h, kuid paar komakohta suuremate numbritega. Kuulmanni sõnul jääb see mõõteseadme lubatud mõõtehälbe piiridesse.

Sõites järgmisesse mõõtmispunkti, mis on Luigel, selgitab Kuulmann mulle, et Kiirguskeskus kontrollib kiirgusohutuse nõuete täitmist kõikide kiirgustegevusloa taotlejate juures üle Eesti. Samuti saan teada, et looduslikust foonist kõrgem kiirgustase ettevõtetes kasutatavate kiirgusallikate mõjusfääris on täiesti loomulik nähtus.

Mõõdetakse kiirgusallikate läheduses ning tulemuste põhjal järelduste tegemiseks on kehtestatud konkreetsed kiirgusdooside piirmäärad.

"Kiirgusallikas peab vastama normidele. Kontrollime, kas ruum tagab varjestuse läheduses töötavatele inimestele," räägib Kuulmann.

Kiirgusallika olemasolul mõõdetakse kiirgustase niihästi kiirgusallika vahetus läheduses kui ka kogu kontrolli- ja jälgimisalal ning kiirgusallika asukoharuumi lähiruumides.

"Kiirguskeskuse koduleheküljel on juhised kiirgustegevusloa taotlejatele. Igapäevases töös kasutame muu hulgas ka Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri juhiseid," selgitab ta.

Probleeme võib ette tulla nende üksikute hambaravikabinettidega, kes ei registreeri oma seadmeid. "Varem või hiljem tulevad sellised asjad välja. Kinniste kiirgusallikate puhul registreerimatuse ohtu ei ole - ilma vastavate lubadeta üle piiri neid toimetada ei saa," selgitab ta.

Lasnamäel mõõdame kiirgust Laagna tee kanalis ning tulemus on suurem kui varasematel katsetel. 0,1 ja 0,2 µSv/h vahel saavutame Kuulmanni sõnul aga seetõttu, et kanalis oleme geoloogilises mõttes teistsuguses looduslikus ümbruskonnas.

Seega ei ole ka seal midagi erilist. Järgmise peatuse teeme Gonsiori tänava alguses ning tulemuseks saame kuni 0,17 µSv/h, mis on spetsialisti arvates jälle täiesti normaalne, kuna hoonete rajamisel võib olla kasutatud kivimeid, mis looduses ka kõrgema kiirgusfooni annavad.

Viimase mõõtmise teeme Nõmmel, TPI silla all ja tulemus on samuti normide piires ning mulle jääb meelele kerge pettumus.

Mitte selle pärast, et oleksin midagi erakordset oodanud, pigem lootsin, et natukene annab tunda ka pankranniku lähedus ja kaugus, kuid tulemused seda ei näidanud.

Puutumata pinnase puhul maapinna looduslik kiirgustase ei muutu, kosmilise komponenti väärtus võib muutuda sõltuvalt päikese aktiivsusest.

Gammakiirguse tase automaatjaamade lõikes ei ole aastatega kuigivõrd muutunud. Olulisi muutusi ei ole ka õhukandeliste osakeste sisalduses. Täpsemad andmed 1999-2007 on Kiirguskeskuse koduleheküljel - struktuur> kiirgusseire osakond> varajane hoiatamine.

Kiirgusseire automaatjaamade võrk koosneb aga kümnest jaamast. Asukohad on kirjas ka Kiirguskeskuse koduleheküljel. Kiirgusjaamad mõõdavad järgmisi parameetrid: üldine gammakiirgus, looduslik gammakiirgus, tehisallikate gammakiirgus ning osa jaamu eristab ka radoonist tulenevat gammakiirgust.

Lisaks on töös kolm õhufiltreerimisjaama. Kiirguskeskuse laboris teostatakse filtermaterjali gamma-spektromeetriline analüüs. See võimaldab määrata õhukandeliste osakeste radioaktiivsust ja identifitseerida radionukliide.