Vedelgaas põleb tahmajälgi jätmata

Vedelgaasi saadakse toornaftast krakkimise teel. Tööstuslik vedelgaas sisaldab kuni 99% propaani ja 1-20% butaani. Kodutarbijad kasutavad vedelgaasi, milles propaani ja butaani on tavaliselt pooleks.

Propaan on põlevgaas, mida kasutatakse soojendamiseks ja kuumutamiseks, koos hapnikuga sobib see hästi metalli lõikamiseks, keevitamiseks ja jootmiseks. Propaan on abiks ka katusematerjalide paigaldamisel, asfalteerimisel, tööstushoonete kütmisel ning seda kasutatakse mootorikütusena. Tänu propaani täiuslikule põlemisele võib sellel töötavaid tõstukeid kasutada ka siseruumides.

Ka kodumajapidamises on vedelgaas hea valik: sellel töötavad gaasipliidid, grillahjud, matkapliidid. Tihti kasutatakse vedelgaasi suvemajades jm, kus see annab tarviliku lahenduse näiteks elektrivõimsuse puuduse korral.

Looduslik propaan on lõhnatu ja värvitu. Gaasilekke puhul moodustab see õhuga segunedes plahvatusohtliku segu. Lekke õigeaegseks avastamiseks on gaasile lisatud lõhnaainet. Propaan on balloonides vedelal kujul ning rõhu all. Rõhk sõltub ümbruskonna temperatuurist, näiteks 20 oC juures on see ligikaudu 7 baari.

Vedelgaasi balloone peab hoidma püstises asendis, ventiil ülespoole, et vedelgaas väljuks balloonist gaasilisena.

Pikali paiknevast balloonist võib gaas väljuda vedelal kujul. See moodustab aurustudes mahult ligi 250 korda suurema gaasipilve, mistõttu on plahvatusoht eriti suur. Ballooni läheduses ei tohiks mingil juhul suitsetada. Vältida tuleks ka vedelgaasi kokkupuudet plastiku ja kummiga. Vedela propaani sattumine nahale võib tekitada külmakahjustusi.

Balloonide hoiuruum peab olema hästi ventileeritud, selleks ei sobi näiteks kelder või pööning. Hoiuruumi projekteerimisel peab arvestama plahvatusohutsoonide ohutusnõuetega. Kuna propaan on õhust raskem, koguneb ta maapinna lähedusse.

Ruumi temperatuur peab olema alla 50 oC. Kõrgemal temperatuuril, näiteks tulekahjus, võivad vedelgaasiballoonid lõhkeda. Vedelgaasiballoonid täidetakse 80% ballooni mahust: ballooni ülaossa jäetakse "gaasipadi", mis jätab gaasile paisumisruumi selle soojenedes.

Traditsioonilised vedelgaasiballoonid on terasest, kuid aina populaarsemad on ka kerged alumiiniumballoonid ja läbikumavad komposiitballoonid.

Viimased on terasballoonidest umbes poole kergemad ning tänu läbikumavale materjalile saab kontrollida balloonides oleva gaasi kogust, et see ootamatult otsa ei lõpeks.