Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aastaks välismaale noori juhtima
Paari lähinädala jooksul seavad kõik noored sammud lennujaama poole. Ees ootab aastane tööülesannete ja keskkonna vahetus. Herdis, Denis ja Kristina kinnitavad üksmeelselt, et peagi ees seisev reis kujuneb nende elu muutvaks kogemuseks.
Erinevate riikide AIESECi haru juhatustesse tööle saamiseks tuli kõigil läbida konkurss. "Austraalia esinduse finantsjuhi kohale oli näiteks neli kandidaati. Üks neist Nigeeriast, teised Ukrainast, Poolast ja mina Eestist," mainib Kristina. Konkurente oli ka Tai koolitusjuhi ja Kasahstani organisatsiooni presidendi kohale kandideerimas kolm-neli.
Eestlaslik tagasihoidlikkus ei lase küll Denisil, Herdisel ja Kristinal ennast teistest maailma paikadest pärit noorte ees peajagu paremaks pidada. Peamiseks plussiks, miks just nemad konkursil silma paistsid, on Denisi meelest suur kogemustepagas. Kõik kolm noort on saanud harjutada kätt juhtivatel ametipostidel AIESEC Eesti esinduses, mistõttu pole uus töö võõras.
Sihtkohad valisid noored ise. "Kasahstan tundub natuke hullumeelse, kuid väga suure majandusliku potentsiaaliga riigina. Kombinatsioon nendest faktoritest köidab. Mul on muidugi ka isiklik huvi selle regiooni vastu," toob Denis välja enda valiku põhjused ning tunnistab muiates, et superajakirjanik Borati loodud pilt kodumaast Kasahstani AIESECi esindusse kandideerimisel rolli ei mänginud.
Herdisest saab tudengiorganisatsiooni AIESEC Tai esinduses koolitusjuht. Rõõmsal toonil kinnitab neiu, et tal õnnestus liita praktiline kasulikuga. Nimelt õpib ta ülikoolis Aasia kultuurilugu, mistõttu on Tai igati sobilik sihtkoht. Kristinat ahvatleb Austraalia rahvusvahelisuse ja suurusega. Finantsjuhina tuleb noorel neiul hakata koordineerima 13 lokaalkomiteed Eesti kolme asemel, mis on Kristina jaoks aukartust äratav.
Tööülesandeid, juhtimist ja aastast võõras keskkonnas olemist noored ei karda. "Kõige ahvatlevam on see, et ma saan ennast raputada lasta," toonitab Herdis uuest riigist saadava kogemuse erilisust.
Tööalased sihid on kõigil kolmel kõrged. Noorte aasta uues koduriigis möödub eeldatavasti uute süsteemide ja struktuuride tööle rakendamisega. Väljakutse ja ootused on kõigil suured.
Kõige rohkem kahju on noortel sellest, et Eesti lühike suvi jääb seekord nende jaoks vahele. Sel aasta ei mingit Viljandi folki ega jaanipäeva, tunnistavad noored lõbusalt. "Samas annab see kogemus tunde, mis Eestis tegelikult hea on. Üks välismaal veedetud aasta paneb Eestit teisiti nägema ja annab väga palju minu isiklikule arengule," on Denis veendunud.