Lillepunuja päevik

25. mai 2007, 00:00

Kõik algas keskpäeval Maie Kuusiku lillepoes, kuhu jõudsin tellitud lilledele järele - roos "Black Baccara", mis osutus olema pigem punane kui must, ratsuritäht ning haisev Allium! Kella üheks olin Linnahallis. See koht on vanaks jäänud. Seal on kole, külm ja lilledki suudavad vaevu päästa seda igavat halli. Õnneks saabus kohe kuldsete korsetirõngaste ja fantastiliste roosidega moekunstnik Oksana Tandit ja uudistas mu lilli. Leidsime kõik olulise - Rootsi laua kartulisalatiga, puuduva punase kanga ja Mo?t Chandoni, mille klaasikese tõstsime toostiks Oksana grimmitoas. Töö võis alata.

Eraldasin kroonõied roosidelt ning terava noaga ratsuritähelikult kergestirebenevad kroonlehed. Aeg libises kiirelt, meie väikses toas oli vähe õhku, haises sibula järele, kuna vahvad lillad pallid Allium'i nime all, mida kasutasin, on sibula õied. Modell Simonale sai selga pandud korsett ning selle külge sai õmmeldud alusseelik, millele omakorda pidin õmblema pealmise kihi. Ma ei mäleta, millal ma viimati õmblesin!

Siis juuksur, siis intervjuud meediale, fotograafisessioon. Kuskil hinges on selle glamuuri keskel paanika - kleidist ei ole ju veel poolgi valmis! Simona sõi forellivõileibu ning luges meile Kreeka müüte, et mitte seismisest hulluks minna - istuda ei saanud ta kuni kella 23ni.

Kell 20.46 avastasin, et me oleme ikka grimmitoas ja ma alles kinnitan õisi. Nõukaaegsest raadiost kuulsin, et lavale läks eelviimane võistleja. Tormasime välja, samal ajal andsin Simonale ülevaate, kuidas laval liikuda. Ja siis see algas - üürikesed kaunid hetked, mille nimel tasus vaeva näha kogu päeva.

Fotod: Meeli Küttim

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:32
Otsi:

Ava täpsem otsing