Ürdid - roheline kuld

Heidi Vihma 25. mai 2007, 00:00

Vürtsidel on kuulsusrikas minevik selja taga, nende nimel on peetud sõdu, ületatud ookeane ja avastatud maid. Ürdiajalugu on olnud rahulik, ilma eriliste seikluste ja verevalamisteta.

Varasemad teated ürtide kasutamisest pärinevad Hiina käsikirjadest, Egiptuse papüürustelt ja Sumeri savitahvlitelt - majoraan ja münt leidsid kasutust nii muistsetes rituaalides kui ka toidulaual. Kreeklaste ja roomlaste roogadele lisasid sära ja aroomi basiilik, loorber, petersell, tüümian, till.

Koos Rooma sõdalastega levisid need lõhnavad taimed laiali üle kogu omaaegse impeeriumi. Keskaegses Euroopas tekkisid kloostrite juurde viinamägede ja puuviljaaedade kõrval ka ürdiaiad. Kevadises salatis võis olla ühekorraga peterselli ja küüslauku, porrut ja münti, fenkoli, kressi, hapuoblikat ja harakputke, leesputke ja sellerit. Õliga ülevalatult ja äädikaga maitsestatult oli selline salat eriline kevadine vitamiinisüst ja paastujärgne turgutusroog.

Tilli-sibula-peterselli kolmikvalitsuse aeg on ka tänases Eestis ümber saamas, poodides näitavad nägu nii prantsuse bouqet garni kui ka Aasia köögi eksootilised ürdid. Ometi juhtub alailma nii, et talleliha on, kuid rosmariini ei leia kusagilt. On kookospiima, aga Tai kanasuppi ei saa teha, sest värskest sidrunheinast võib ainult unistada. Ja salvei annaks kodusele sealihale eriliselt pikantse maitse, aga kust seda saada? Poes mõnikord ju on, ent mitte siis, kui vaja läheks. Selle asemel, et kehva kaubandust kiruda, võiks toidupoe asemel mõnest aianduspoest läbi astuda ja omaenda ürdipeenra valmis teha. Aia olemasolu polegi oluline, ürdid kasvavad ka aknalaual ja rõdul. Peale selle, et ilus, on see ka tervislik - omakasvatatud taimedega võib kindel olla, et üleliigset keemiat sisse ei söö.

Restorani Aed peakokk Mikk Mägi hindab kõrgelt just kohalikke, Eestis kasvatatud värskeid ürte. Aias pakutakse tervislikku toitu, kõik ei ole küll ökomärgiga, aga vähemalt üritatakse kasutada kindla päritoluga puhast toorainet. Ürtidest kiidab Mikk kohalikku mahebasiilikut, mida nad ühelt väiketootjalt ostavad. "See on uskumatu, kui intensiivne võib kodumaine basiilik olla."

Tõnis Siigur, gurmeerestorani Stenhus peakokk, peab vajalikuks, et pidevalt oleks kasutada vähemalt värske petersell, murulauk, rosmariin, münt, koriander. Ükski roheline salat, ükski puljong ja kaste ei saa ilma nendeta hakkama.

"Ürdikasvatuses pole midagi keerulist," julgustab Hansaplanti aednik Pille Järvel, "sellega saab hakkama igaüks." Kõige lihtsam on hea ja ilusa tulemuseni jõuda murulaugu, peterselli ja tilliga. Väga hästi edeneb tüümian - annab pikka aega pealt lõigata ja püsib kaua ilus. Hästi kasvab ka meliss, see sobib magustoitude juurde ja jääteesse. Aknalauale ja rõdukasti sobivad ka basiilikud, mille valik on eriti suur. Väga ilus ja põnev on aedruut. Kasvab umbes kolmekümne sentimeetri kõrguseks, on kergelt hallikate lehtedega ja tugevalt vürtsika lõhnaga. Aedruut on tsitruselistega sugulane ja ka lõhn on nendega sarnane. Aedruuti kasutatakse linnu- ja lambalihatoitude maitsestamiseks, aga ka pasteetides. Estragon, aniis, piparrohi, iisop, salvei, piparmünt, rosmariin, pune, jätkab Pille loetelu. Kui varem kasutati koriandriseemneid ja neidki mitte väga laialdaselt, siis nüüd vaimustuvad nii kokad kui ka sööjad koriandri värsketest lehtedest. Ka suhkrulehte, millega näiteks diabeetikud teed magustavad, saab aknalaual edukalt kasvatada.

Rukolale on botaanikud küll erakordselt mittemaitsva nime pannud, põld-võõrkapsas sobiks nime järgi rohkem jäneste ja kitsede kui inimeste söögilauale. Ometi nimi maitset ei riku ja noored taimed on mõnusa krõmpsu ja kerge pähklimaitsega. Rukolat võibki ainult esimeste lehtedeni kasvatada ja siis ära lõigata.

Aiapoes müüakse ka aknalauale sobivaid mini-kasvuhooneid: parajalt väiksema aknalaua pikkused plastkarbid, kuhu sisse käivad taimekassetid ja peale läbipaistev plastkaas. Kui seemned mullas, läheb umbes nädal-poolteist, kuni nad idanevad, kui külvinõu on kilega kaetud või aknalaua-kasvuhoones, siis isegi rutem. Basiilikud, rukolad ja salatid tulevad üles kiiremini, mitmeaastastega nagu salvei ja rosmariin läheb rohkem aega.

Maitsetaimi ei väetata, seepärast on parem kasutada poemulda. Hästi sobivad rõdutaimede ja suvelillede muld, kus on lämmastikku ja muid vajalikke toitaineid. On olemas ka spetsiaalne maitsetaimede muld, kuhu on sisse segatud juurutusainet ja vermikuliiti - ainet, mis hoiab niiskust ja toidab taimi

Esialgu on aknalaual laiutav totsikumajandus ju natuke naljakas, aga samas on huvitav vaadata, kuidas taimed seemnest alguse saavad ja kuidas nad iga päevaga natuke pikemaks kasvavad. Esimesi lehekesi saab sööma hakata ehk juba kolmandal nädalal.

Korra taimed potis, võib neilt saaki saada terve suve. Värskeid lehti võib taimedelt võtta päris julgesti, uued võrsed kasvavad igal juhul. Kauem elavad mitmeaastased taimed: piparmünt, tüümian, rosmariin, salvei, meliss, käharpetersell, rosmariin. Salatit ja basiilikut kulub rohkem, neid tuleks vahepeal uuendada.

Rõdukastis võivad mitmeaastased ürdid talvituda ainult väga mahedal talvel. Enamasti külmuvad potid läbi, kata neid kuidas tahad, ja taim hukkub. Aga nii saabki iga kevad jälle otsast alata.

Liiga lihtne see kõik ka ei ole. Tegin ise ka nii, nagu aednik oli juhatanud, aga olin liiga kärsitu ning idud said liialt päikest. Täna panen uued seemned mulda ja proovin uuesti.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 10:32
    Otsi:

    Ava täpsem otsing