Lisatasu võib sisse nõuda ka pärast töölepingu lõpetamist

Artikkel

- Uudised
- Heli Raidve
- 27. mai 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lisatasu võib sisse nõuda ka pärast töölepingu lõpetamist
Tavaliselt makstakse müügitöötajale kokkuleppelist lisatasu protsendina tema müügitulemuselt. Enamasti ei maksta sellist lisatasu töötajale pärast töölepingu lõpetamist.
Ometi on olemas sellise kokkuleppelise lisatasu maksmisega seonduvat kohtuasi, mida lähemalt tutvustangi.
Nimelt sõlmisid töötaja ja tööandja töölepingus kokkuleppe, mille kohaselt tööandja maksab töötajale viimase poolt sõlmitud lepingute alusel laekuvatelt arvetelt 2% lisatasu (brutotasu, millest arvatakse maha riigimaksud).
Töötaja sõlmis lepinguid kuni töölepingu lõpetamise päevani. Lõpparve koosseisus maksis tööandja välja ainult põhipalga ja kasutamata puhkuse hüvituse.
Tööandja väitis, et töölepingu lõppemisega lõppevad ka pooltevahelised õigused ja kohustused, sh lisatasu maksmise osas.
Aga nii töövaidluskomisjon, linnakohus kui ka ringkonnakohus rahuldasid töötaja nõude ja mõistsid tööandjalt muu hulgas välja lisatasu lepingutelt, mille töötaja oli sõlminud enne töölepingu lõpetamist, kuid millede alusel väljastatud arved laekusid pärast töölepingu lõpetamist.
Töövaidlusorganid asusid seisukohale, et töölepingu kohaselt pidi lisatasu saamiseks olema täidetud kaks eeldust: töötaja oli sõlminud lepingu ja selle alusel väljastatud arve oli laekunud.
Lepinguid oli töötaja kohustatud sõlmima kuni töölepingu lõpetamise päevani ja on selge, et nende alusel väljastatud arvete laekumine sai toimuda alles pärast töölepingu lõppemist.
Töötajal oli õigus saada töölepingu kehtivuse ajal tehtud töö eest kokkulepitud premiaalse iseloomuga lisatasu. Kui selle suurus selgub alles pärast töölepingu lõppemist laekuvatest summadest, tuleb lisatasu ikkagi välja maksta.
Samas ei ole pärast töölepingu lõppemist lisatasu maksmine alati automaatne kohustus.
Näiteks on linnakohus andnud hinnangu autode müügist arvutatud lisatasu nõudele, kus pooled andsid vaidluse käigus lisatasu saamise alusele erineva tõlgenduse.
Kohus asus seisukohale, et võlaõigusseaduse N 29 lg 5 kohaselt tuleb kokkuleppes märgitud termini "müüdud auto" sisustamisel lähtuda lepingust ning poolte vahel väljakujunenud praktikast.
Töölepingu kohaselt pidi lisatasu saamiseks olema sõlmitud leping, tasutud ettemaks ja auto olema ostjale üle antud.
Kohus ei aktsepteerinud töötaja tõlgendust, mille kohaselt lõppesid tema kohustused müügiprotsessis pärast tellimuse vormistamist ja auto üleandmine ei ole määrav.
Kohus leidis, et selline tõlgendus oli vastuolus töötaja ametijuhendis märgituga ning lisatasu maksmine oli otseses seoses ametijuhendis sätestatud töökohustuste korrektse täitmisega.
Seega saab korrektseks tööülesannete täitmiseks lugeda müügiprotsessi lõpuleviimist ning kuna töötaja ei viinud müügiprotsessi lõpuni, ei olnud tal ka õigust kokkuleppes sätestatud lisatasule.
Kirjeldatud lahenditest selgub, et töölepingus kokku lepitud lisatasu maksmise kohustust töölepingu lõppemine automaatselt ei lõpeta.
Kokkuleppeliste lisatasude arvestamise ja maksmise sõnastamisel peavad pooled kokkuleppe praktikas realiseerumise eriti hoolikalt läbi mõtlema.
Et välistada lisatasu arvestamise ja väljamakse tegemise kohustust pärast töölepingu lõppemist, võiksid pooled töölepingus üheselt ja selgelt kokku leppida, et müügist tekkivat lisatasu ei arvestata ega maksta müügilt, mille eest tasu laekub alles pärast töötaja töölepingu lõppemist.
Hetkel kuum