Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Olla lätlane või mitte olla?

    Läti laevanduspoliitika tõttu on sealsete meremeeste töötasu 22-30 protsenti Eesti omast kõrgem, laevaomanike kulu meeskonnale aga 23 protsenti väiksem. Muutes natuke Hamleti kuulsat küsimust, on meie reederi ees valik, kas olla lätlane või üldse mitte olla. Kaubalaevad Eesti registris pole enam konkurentsivõimelised ja on lahkunud teiste riikide lipu alla.
    Tegelikult pole Eesti ainus. Rahvuslipud muutusid kalliks ja ebamugavaks juba aastaid tagasi. Lippude kaotamisohtu sattusid kõigepealt võimsad mereriigid: Suurbritannia, Norra, Holland, Taani, Rootsi. Olukord sundis välja töötama laevanduse abistamise programme, et säilitada oma lipp, jätta tulud koju ja kindlustada inimestele töö.
    Rootsis ja Soomes mindi üle netopalgale: riik ei võta laevaomanikult üksikisiku tulu-, sotsiaal-, töötuskindlustuse maksu. Saksamaal ja Hollandis tagastatakse riiklike toetussüsteemide kaudu laevaomanikule osaliselt sotsiaalmaks.
    Taasiseseisvunud riikidest esimesena rakendas Leedu laevanduse toetusprogrammi: meremeestele kehtestati nulltulumaks ja sotsiaalmaksu jagatakse tööandjaga. Lätis makstakse tulu- ja sotsiaalmaksu vaid teatav protsent alampalgalt. Mõlemal maal on meetmed andnud positiivseid tulemusi - kogusummas hakkas laevanduselt laekuma riigikassasse rohkem raha kui enne. Seega on Eesti jäänud ainukeseks Läänemere-äärseks ELi liikmesriigiks, kus laevanduse kui olulise majandusharu arendamisele ei ole tähelepanu pööratud.
    Mõned poliitikud arvavad, et seda polegi vaja. Nüüdsel kiirel ajal rändab rahvas lennukiga ja kaubaautod ummistavad teid.
    Tegelikkuses käib üle 90 protsendi maailma kaubavahetusest laevadega, mis sõidavad 150 riigi lipu all. 40 protsenti neist kuulub ELi mereriikidele.
    Autovedu kulutab energiat kümme korda rohkem kui laev. Ühe protsendi Euroopa transpordivoo ümbersuunamine maanteedelt veeteele säästab aastas 3,9 mld krooni. Üks mees merel annab tööd 2,8 inimesele maal. Praegu on umbes 10 000 Eesti meremeest sunnitud töötama võõraste juures.
    Ilma oma laevadeta pole meil ka võimalust ELi merenduses kaasa rääkida. Midagi tarka pole eestlastel öelda ka juunis vastu võetava ELi merenduspoliitika Rohelise raamatu suhtes, sest meil puudub oma merenduspoliitika.
    Autor: Tarmo Kõuts
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.