Reklaamiga võidu ei jõua joosta

Reklaam ja müük tungib üha enam meie igapäevasesse ellu, hoolimata üksikutest karjetest, nagu: "Võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju."

Vähesed tahavad loobuda väikestest rõõmudest, mida kaubakeskuses veedetud "perepäev" pakub, et nautida õhtul kodus rahulolu vast ostetud kleidist või silitada uue auto sillerdavat ust.

Peale vajalike asjade ostame aga järjest rohkem asju, mida meil kunagi eriti vaja ei lähe. Kui kõik ostaksid asju ainult vajadusel, poleks meile ka kallist turundust vaja.

Piisab kui panna internetti reklaam ja inimene otsib vajadusel ise info välja. Jääksid ära kallid paberreklaamid ja müügiinimeste ohtrad kõned. Aga kahjuks ei osta me ammu enam vaid seepärast, et meil on midagi vaja. Pigem ikka seepärast, et sõbrannal on samasugune mobiil või eneselegi ootamatult tekkis lihtsalt tahtmine osta. Müüb emotsioon ja sellele turundajad mängivadki.

Kahjuks ei näita ükski trend turunduse vähenemist. Ettevõtete turunduseelarved paisuvad, turundusgurud levitavad ideid. Pole imestada, kui toote omahinnast moodustab turunduskulu juba poole, sest ilma kära tegemata ei pane keegi enam toodet tähele.

Aga turunduse vastu võitlemine sarnaneb võitlusele tuuleveskitega - las koerad hauguvad, karavan liigub edasi. Lauale kuhjuvad värvilised reklaamid ja arvutit avades on valdav osa e-kirjadest välismaised müügipakkumised. Targad inimesed õpivad selles virvarris siiski rahulikult elama ja mitte tekitama ülemäärast stressi ei endale ega ka müüjale. Pealegi - iial ei või teada, millal teil endal tuleb teistele midagi müüa.