Balasta Dambis: 96 meetrit õhulisust

Kolmel tasapinnal liigendatud fassaadiga 96 meetri kõrgune hoone kerkib Riia kesklinna Daugava jõe kaldale Eesti ettevõtte Manutent juhtimisel.

Erinevalt Tallinnast on Riial toimiv üldplaneering, mis täpselt sätestab, kuhu millise kõrgusega hooneid tohib ehitada. Balasta Dambise projekt valitigi välja konkursil.

"Meie idee on luua Baltimaade kortermaja number üks," teatab Manutendi Läti-poolne juht Teet Kallasvee. "Hoone arhitektuur on eriline, Kronbergsi arhitektuuribüroo on üks tuntumaid kohalikke tegijaid. Koht jõe ääres nõuab juba iseenesest eksklusiivsemaid lahendusi, tulevikus saab siia sõita ka jahiga."

Balasta Dambisesse plaanitud korterite ruutmeetrihind peaks jääma 70 000 krooni kanti. Seega saaks 7 miljoni krooni eest 100 ruutmeetri suuruse korteri. "Miks ei võiks mõnda katusekorterit osta näiteks Madonna? Või kui mitte Madonna, siis mõni äriilmas tuntud tegelane. Kas või Abramovitš," fantaseerib Kallasvee. "Projekt on väga ambitsioonikas, loodame tekitada ka laiemat huvi."

Täna ükski Madonna mõõtu tegelane siiski veel korterit broneerinud ei ole. Kallasvee kinnitusel on Eesti ja Läti kinnisvaraturg äärmiselt erinevad: "Niisugust tendentsi, et mis paberil, see müüdud, pole Lätis kunagi olnud. Kui oleme juba objektiga maa alt väljas, saame alustada reaalset müüki. Kortereid tahetakse enne ostmist ikka näha."

Ilmselt mõjutavad müüki ka Läti inflatsiooniohjeplaanid, mis on tõstnud riigilõive. Kui seni võis korterit soetades pääseda 25 000 krooni suurusjärku jäävate maksudega, siis nüüd võib see summa ulatuda ka 125 000 kroonini.

Balasta Dambise ehitusprojekt kinnitati eelmise aasta lõpus. "Ja tehnilise projekti saadame kooskõlastusse mai lõpus," räägib Teet Kallasvee.

Hooned hakkavad kõrguma kahel pool kunstlikku mäge. "Tegelikult algavad korterid alles 7. korruse kõrguselt, maja kõrgub kui hanejalgadel. Kahe hoone vahele on kujundatud kunstlik mägi, mille sees toimub kogu parkimine," kirjeldab Kallasvee. "Vaid parkla alumine korrus on allpool veepiiri, ülejäänud kaks korrust on veepiirist kõrgemal."

Riia südalinna ehitatava Balasta Dambise projekteeris üks Läti tuntuimaid arhitekte Andris Kronbergs.

Mainides Lätis Andris Kronbergise nime, noogutab iga vähegi arhitektuuriga kokku puutunud isik: teame, teame…

Riia vanalinnas asuvas kontoris võtab Andris Kronbergs Eesti ajakirjanikke sõbralikult vastu, seda enam, et Tallinnas toimuvaga on ta päris hästi kursis: "Tööd on viimasel ajal muidugi palju, aga kunagi käisime Vilen Künnapuga ikka üksteisel külas."

Kronbergsi loodud hoonete nimistu on aukartustäratav: Riia rahvusvaheline lennujaam, hotell Albert Riias, Diena ajalehetoimetus, rahvuspank, Liepaja kontserdisaal, mitmesugused eramud ja ostukeskused. Sekka purskkaevud ja isegi hoone arhitektuuriga sobituma disainitud nõud. "Olen juba nii vana inimene, olen kõikvõimalikke objekte proovinud," muheleb Kronbergs ja klõpsib sülearvuti ekraanile üha uusi näiteid oma loomingust. Paljud neist hoogsa joonega töödest on võitnud arhitektuurikonkursse.

"Eestis ja Lätis on arhitektuurikeel siiski erinev: Eestis on rohkem kontakte Skandinaavia maadega, sealt ka stiilieelistused," võrdleb Kronbergs. "1990. aastatel alguse saanud suure ehitusbuumi aegu kerkis ka Lätisse suuri 1000 ruutmeetri suuruseid kolemaju, täna nõutakse suuruse asemel aga kvaliteeti ja lihtsust. Stiilieelistused on Lätis siiski seinast seina, siin on palju eri rahvusi. Tendents on, et inimesed õpivad ja maitse areneb, aga selleks on vaja aega."

Kronbergsi koostöö eestlastega käib ka Riiasse kerkiva Balasta Dambise projekti puhul: Manutendi esindajad kiidavad kohtumisel arhitekti ja vastupidi, sest koostöö sujuvat hästi. "Muutsin arutelude tulemusel küll fassaadi värvilahendust. Praegune variant on algselt planeeritust tagasihoidlikum. Aga arvan ka ise, et ilma suure värvitagi saab hea tulemuse saavutada ja olen päris rahul," sõnab ta.

Balasta Dambise puhul rõhutab arhitekt hoone õhulisust: "Korrused algavad kõrgelt ja nii saab maast eri suundadesse vaadata. See lahendus on küll kulukas, aga parkla künkasse peitmine kompenseerib selle, sest praegu pole parklas probleeme veega, mis oleksid kohe tekkinud, kui oleksime selle rajanud täiesti maa alla."