Luja on nõutud ehituskaup

Seda, et kiudtsementplaadid on nõutud ehituskaup, kinnitavad Oy Minerit Ab ühe müügijuhi, Jukka Huuhtaneni sõnul arvud: vaid paarkümmend protsenti kogu toodangust jääb kohalikule ehitusturule. "Suurimad ekspordimaad on Rootsi, Norra, Venemaa ja Balti riigid. Eestisse jääb Baltimaadesse suunduvast plaadikogusest umbes neljandik, ehk 100 000 ruutmeetrit plaati aastas," täpsustab Huuhtanen.

Tänavu kevadel avatud uus tootmisliin oligi Huuhtaneni ütlust mööda oluline investeering tulevikku, sest see võimaldas kasvatada tehase tootmismahu pea kahekordseks.

Plaatide valmistamise tehnoloogia on Huuhtaneni sõnul selline, et paljusid tootmisprotsesse ei ole enam võimalik kiirendada.

"Näiteks on võimatu kiirendada vee väljanõrgumist segumassist ja plaatide kivistumist, milleks kulub kuni paarkümmend päeva," selgitab ta.

Küll on tootmistehnoloogia pidevalt täiustunud ja kunagi nii oluline komponent asbest on juba paarkümmend aastat koostisainete nimekirjast väljas. Põhjus eelkõige ohtlikkus inimeste tervisele.

"Kui tehase algusaastail olid põhitooted seina- ja katuseplaadid, siis nüüd valmistatakse viimaseid vaid kontserni tehastes Poolas ja Tšehhis. Põhitoodangu moodustavad ikkagi fassaadiplaadid, mida on võimalik tellida ka eri värvitoonides, niiskete ruumide ehk SP-plaadid. Uudistootena tuuletõkkeplaadid metallkarkassile ning mittepõlevad seinaplaadid," tutvustab Huuhtanen.

Kuigi põhikomponentideks Luja plaatides on tsement, vesi, mineraalne täiteaine ja tselluloosikiud, tarvitatakse eri plaaditüüpide puhul kümneid lisaaineid.

"Kui plaatide maksimumlaius (1200 mm) on suhteliselt jäigalt paigas, siis plaatide pikkust saab reguleerida silindri läbimõõduga, millele segumass keritakse," lisab Huuhtanen. "Segumassile antakse lõplik tugevus aga pressi all ja hilisema kivistumisega eelladudes."

Peep Luige sõnul, kes tegeleb Mineriti toodete toomisega Eesti turule, on vastupidiselt Soomele, kus enim nõutakse siseruumide plaate, meil ikkagi minev kaup fassaadiplaadid.

"Ja seda just kortermajade ja suuremate ühiskondlike hoonete puhul. Näiteks on Luja plaadiga kaetud Jõhvi kontserdimaja, Laulasmaa spaa, Tallinna kesklinna kerkiv Foorumi keskus jt," räägib Luik.

"Enim kasutatakse küll tavalist tsemendivärvi plaati aga järjest rohkem ilmub meie fassaadidesse ka värve. Ilmselt meeldib arhitektidele võimalus, et lihtsa plaadiga saab tuua hoonete välispindadele huvitavaid mustreid ja värvirõõmu."

Luige ütlust mööda pole aga plaadi kasutuskohtade valik piiratud. "Niiskuskindlad plaadid võimaldavad sanitaartehniliste ruumide ehitust tunduvalt lihtsustada, plaat juba niiskuskindlaks töödeldud ja kinnitamiseks augudki ette puuritud," lisab ta.

Koostööd Mineriti tehasega hindab Luik heaks. "Ühes kevadel valminud uue tootmisliiniga lahenevad ehk needki väikesed tarnemured, mis vahel suuremate tellimuste puhul tekkida võisid," loodab ta.

Luja plaatide eellugu sai alguse 1900. aastal, mil Ludwig Hatschek patenteeris Austrias asbesti sisaldavate kiudtsementplaatide tootmise meetodi.

Hatscheki meetodil valmistatud toodete mehhaaniline tugevus, vastupanuvõime tulele ja korrosioonile ületasid suurelt teiste sel ajal tuntud toodete omadusi. Toote nimeks sai eterniit, ladinakeelsest sõnast aetarnitas, mis tähendab igavest. Juba seitse aastat pärast asutamist kerkisid Hatscheki meetodit kasutavad tehased Prantsusmaal, Ungaris, Šveitsis, USAs ja Belgias.

1918. aastal alustati asbesti kaevandamist Paakkilas, Soomes ning peagi sai hoo sisse ka Soome tootmine - Suomen Mineraali hakkas tegutsema Helsingis Hietaniemis. 1930. aastal valmis ettevõtte oma tehas ja tootmine viidi üle Helsingist Tapanilasse. Tehas tootis siledaid seina- ja katuseplaate ning asbestkartongi ja kuumaisolatsioonimaterjale, mida osteti hästi tänu asbestisisaldusega plaatide omadustele - tulekindlusele ja vastupidavusele.

25. aastat hiljem pakkus Lohja omavalitsus Suomen Mineraalile rendile 15hektarilise maatüki, sest Tapanila tehase ruumid jäid kitsaks. Uus vabrik rajatigi Lohja vallas asuvasse Muijalasse. Peagi laiendati Muijala tehast tootmismahu kasvu tõttu ja lisandusid uus tootmisliin, söökla, tooraine ja valmistoodangu laod, büroohoone ja värvimisliin, mis võimaldas toota väikseid seinaplaate eramutootjate tarbeks.

1966 registreeriti ka kaubamärk Finnish Luja. Nimi viitab vastupidavusele, kuid see on tuletatud kohanimedest Lojo - Lohja, esimene neist on Lohja rootsikeelne nimi. Muijalas valmis samal ajal kolmas tootmisliin. See telliti Šveitsist nagu ka eelmised. Muijala tehas on ka esimene tehas maailmas, kus hakatakse kasutama uuenduslikku pidevat tootmismeetodit, mille aluseks on pealevoolukast ja mis asendas vana Hatscheki meetodi. Viimast oli varem kasutatud peamiselt paberitööstuses. 1988 lõpetati asbesti kasutamine laineplaatide ja muude toodete valmistamisel. Tapanila tehas suleti, Muijala laiendus hakkas tööle tellisetehasena.

Ettevõtte tänapäevas sai oluliseks verstapostiks ka 1992. aasta, mil Taani firma Dansk Eternit Holding A/S ostis Partekilt Muijala Mineriti tehase. Ettevõte muutis oma nime, uueks nimeks sai Oy Minerit Ab.

Alates 1995. aastast hakati tootma spetsiaalseid SP-plaate märgade ruumide jaoks, millele tehases kantakse veekindel kate. See plaat ennetas rangemaid ehituseeskirju, mille keskkonnaministeerium kehtestas niiskusisolatsiooni suhtes (1. jaanuaril 1999, Soome ehitusseadustik, osa C2).

Viis aastat hiljem võeti Oy Minerit Ab tootmises kasutusele suletud veesüsteem. Voolutehnoloogia võimaldab puhastada ja taaskasutada protsessis kasutatavat vett. Pisut hiljem algas ka uute läbinisti värvitud fassaadiplaatide Minerit Pastell tootmine. Värvipigment segatakse selle tehnoloogia puhul otse tsemendimassi, andes plaatidele kena välimuse ning muutes need hooldevabaks.

Viimastel aastatel on käivitatud uudse tuuletõkkeplaadi tootmine, Soomes nime all "Tuulensuojaluja", registreeriti ka rahvusvaheline kaubamärk Minerit Windstopper. Tänavu avati uus tootmisliin: rohkem kui 5 miljoni euro suurune investeering kasvatab Oy Minerit Ab tootmismahtu ligikaudu poole võrra.