Parkija on murega üksi

Enn Tosso 29. mai 2007, 00:00

Vägagi probleemne piirkond on ka Osten Tori ümbrus, kus maja juures on küll parkimiskohad, aga neid ei ole sellise suurusega hoone kohta piisavalt. Maja kõrvale algselt planeeritud parkla asemele kavatseb arendaja aga ehitada veel ühe hoone.

"Aga eks muidugi inimesed on väga mugavad ka: kui võimalik, sõidetaks vist trepist üles ja pargitaks ukse ette," muigab Jürgenson. "Vahel on liikudes tunne, et kohe-kohe sõidetakse lihtsalt üle varvaste, inimesed peavad kui põdrad masinate eest ära kargama."

Pindi Kinnisvara äriklientuuri osakonna juhataja Hannes Käbi osutab, et et kuigi parkimisega on ka täna kitsas, pole olukord veel kriitilist piiri ületanud ning maad ja ruumi on jätkunud.

"Aga mida edasi, seda kitsamaks läheb ja tulevased projektid nõuavad arendajatelt juba tunduvalt suuremaid investeeringuid maa-aluste parklate ning parkimismajade rajamisse," ennustab ta.

Käbi ennustab, et esimese asjana hakkab parkimiskohtade põud mõju avaldama üürihindadele, teiseks on parkimine üks peamisi põhjusi, miks koguvad populaarsust kesklinna lähedusse rajatavad uued uued büroohooned.

BPE-Kinnisvaraeksperdi äripindade maakler Toomas Veskimäe näeb olukorda hoopis mustemates toonides. Nimelt on kohtade puudus on tihti saanud takistuseks büroodele üürnike leidmisel.

"Kliendid otsustavad loomulikult parkimisvõimalustega pindade kasuks," märgib ta. Samas tuleb tema hinnangul südalinna üüripinna võtmisel siiski arvestada, et parkimisvõimalused ei ole mitte kunagi sama head kui kusagil linna ääres ja südalinnas tasub olla siis kui selleks on firmal äriline vajadus.

Veskimäe soovitab uute arenduste puhul arvestada, et nii ehk naa tuleb luua maa-alused parklakohad või ehitada parkimismaja.

"Ilma selleta läheks üürnike leidmisega väga vaevaliseks," tunnistab ta. Veskimäe ei usu siiski, et tänases Tallinna südalinnas midagi selle pärastehitamata jääks, et ei ole võimalik luua parkimiskohti. Samas on kohti, kus parkimise liigne keerukus võib saada otsustavaks.

Arco Investeeringute ASi juhatuse liige Veiko Pedosk vaatab asjale hoopis teisest vaatenurgast - nimelt, kas kesklinnas peabki olema võimalik parkida? Ta viitab sellele, et välisriikides levib praktika, kus linnakorter on eelkõige mõeldud kiire elutempoga väiksemale perele, kes hindab oma aega ja soovib olla lähedal töökohale ning muule tarvilikule. "Seega ei ole suurt tarvidust auto järele," osutab ta.

Kõigest hoolimata on Pedosk sunnitud möönma, et Tallinnas tuleb arendajal - vähemalt praegu - ikkagi arvestada autodega, sest ühistranspordi halb olukord paneb inimesed autoga sõitma.

Seetõttu on korteriostjal reeglina auto ning müügi huvides tuleb arendajal ikkagi arendada oma krundil ka parkimisvõimalus.

Mati Songisepp, Tallinna transpordiameti liiklusteenistuse direktor

Parklakohtade arvu puudutavaid norme on nüüd karmistatud. Linna keskuses on seejuures antud maksimaalne parkimiskohtade arv hoone juures. Mõnes suhtes on see õigustatud, teisalt aga absurd - suurema autode arvu korral peaks siis leidma muud võimalused, näiteks rajama parkimismajad.

Täna nõutakse linna keskmest väljas olevate elamute juurde vähemalt 1,5 parkimiskoha loomist. Ent mis saab, kui peres on naisel ja mehel mõlemal auto? Praegu kinnitab arendaja, et on projekteeritud normi järgi, tegelikult on lähtutud miinimumnormist. Meie poole pole iial pöördutud küsimusega, et soovitakse üleliigsete parkimiskohtade asemele rajada mänguväljakut, ikka vastupidi.

Arendaja hindab sageli võimalust ehitada kinnistu iga ruutmeeter kinni ja võimalikult kõrgele. Selge see, kui ka kesklinna piirkonnas kasutada ühistransporti, peab kodus ikkagi olema koht, kuhu auto jätta. Parkimisküsimus tuleb arendajal lahendada oma kinnistul, väide, et tegu on vähekäidava teega, pole aktsepteeritav.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 10:32
    Otsi:

    Ava täpsem otsing