Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Suvise Soomaa külastust segavad vaid sääsed

Jaan Masing 01. juuni 2007, 00:00

Pärnu ja Viljandi vahel 370 ruutkilomeetril laiuv Soomaa on Eesti suuremaid suhteliselt puutumatu loodusega piirkondi. See hõlmab Kuresood, mis on olemuselt raba, samuti Kikepera, Öördi, Valge ja Riisa rabasid ning nende vahel voolavaid Pärnu jõe lisajõgesid Navestit, Hallistet, Raudnat, Tõramaad ja Lemmjõge.

Sealseid kuulsaid üleujutusi põhjustab geograafiline ilming. Tänu kõrgematele rabadele suubuvad veerohkesse, kiire vooluga Navestisse kõik ülalnimetatud ühinenud jõed vastuvoolu. Suurvee ajal surub Navesti nende vood tagasi, üle madalate kallaste Riisa küla uputama. Ühinemiskoht ise asub Kaansoo-Jõesuu teel Alta bussipeatuse juures.

Üleujutuste aeg on põnev, aga raskelt tabatav, külm ja matkamiseks ebasobiv. Kesksuvel on seal sääsenuhtlus, seetõttu on parim matka-aeg kevad või sügis. Kõike korraga läbi käia ei jõua, kuid paari-kolme päevaga saab mulje kätte.

Kui läheneda rabale Kildu-Tõramaa teed pidi, jääb kõigepealt vasemale huvitav Kurekiiva topistetuba, seejärel jõuate Oksa vaatetornini, kust paraku midagi erilist ei paista - mets varjab rabad.

Edasi tulevad Kuuraniidu ürgmetsarada ja Lemmjõe kallastel laiuv maaliline Mulgi heinamaa. Kuusekäära talu juurest paremale pöörates jõuate laagrikohani, kust edasi algab põnev matkarada piki kopraurgude rohkeid Raudna ja Lemmjõe kaldaid. Seda 4,5 km pikkust rada nimetatakse ka keelemetsaks.

Ainulaadne lammimets koosneb valdavalt jalakatest ja künnapuudest, sajad kobraste langetatud puutüükad moodustavad justkui kaldakaitsevööndi, osa neist on uskumatult jämedad, osa veel pooleldi näritud. Troopilise ürgmetsa tunnet lisavad humalatihnikud ja langenud puuhiiud.

Jõgede ühinemiskohas kasvavad iidne viiemeetrise ümbermõõduga tamm ja haruldased kuremõõgad, mida võib pidada meie looduslikeks gladioolideks.

Üksik metsavahitalu asub Kuusekääralt neli kilomeetrit loodes, sealt algavad tavaliselt tuntuima soomaalase Aivar Ruukeli korraldatavad elamuslikud kanuumatkad, mis lõpevad tema kodus Saarisool.

Üle rippsilla minnes näete kuulsate ühepuulootsikute haabjate sünnipaika, edasi algab matkarada Eesti kõrgeimale, Ingatsi rabarinnale ja Kuresoo laugastele (4 km). Autoga pääseb raja algusesse Meiekose poolt, kus ilusal jõekaldal on lihtne igamehe matkaonn. Raba on seal kasvanud 7-8 m kõrguse luitega tasaseks, justkui paisjärveks. Vaatetornist saab heita pilgu rabaväljale ja laugastele, kuhu viib ka laudtee.

Tõramaa külastuskeskuses on väljapanek loodusest ja üleujutustest ning onnid ööbimiseks. Veidi lõunas pöörab kahekilomeetrine Koprarada vasemale ja Halliste puisniidu rada (5 km) paremale. Edasi jõuate Tipu kaudu Väike-Männiku talumuuseumi Iial.

Võite põigata ka kauni Öördi rabajärve äärde, kus asub matkaonn, ja tutvuda uhkete taastatud seinamaalingute kenas Kõpu mõisas.

Tõramaalt loodesse suundudes algab paremal Meiekose külarada koos laagriplatsi ja näidis-muinasasulaga, siis tuleb mainitud Karusekose teerist, ratsutamist pakkuv Riisa rantšo ja uputusealad. Võimsa väravaga algab mõnus laudteega matkaring (5 km) väikeses jõgedevahelises Riisa rabas. Ritsu talu pakub laagrimajutust ja kanuuretki, Jõesuus kasvab tore Päkapikumänd.

Tagasiteel soovitan põigata Torisse, kus asuvad kuulus Põrgu ehk Pärnu jõe äärne ungastega liivakivipaljand, kaunis Eesti sõjameeste mälestuskirik, mõis, uhke kõrts ja hobusekasvanduse muuseum.

Muide, väheviljakate sooservade metsataludest ja Soomaad ümbritsevatest asulatest on võrsunud hämmastavalt palju vaimuinimesi.

Tee Soomaale kulgeb läbi Rapla ja Järvakandi, saab ka Eidaperest Vändrasse minnes. Vändras asuvad Mihkel Lüdigi, Johann Voldemar Jannseni ning Lydia Koidula elu- ja sünnikohad. Võite tulla ka Türilt läbi võrratu Laupa mõisa ja tutvuda alustuseks Carl Robert Jakobsoni talumuuseumiga Kurgjal ning Ernst Peterson-Särgava Särghaua taluga.

Suure-Jaani kaudu saabudes külastage uhket Olustvere mõisa, Lõhavere muinaslinnust, Suure-Jaani kirikut, heliloojate Kappide majamuuseumi ja Anton Hansen Tammsaare isa, Vargamäe Andrese prototüübi sünnikodu Kolgiojal.

Kuresoo kirdeserval, Jüriõuel, asub Tammsaare ema, Krõõda prototüübi Ann Bakhoffi sünnikodu, veidi edasi eraklikul Hüpassaarel aga helilooja Mart Saare kodumuuseum. Seal on laudteega matkarada (5 km), teha võib ka lühema jalutuskäigu maalilistele laugastele.

Lõunas, Vastemõisa lähedal Valgeraba serval Lubjassaarel, asub kunstnik Johann Köleri esinduslik kodutalu ja muuseum, sünnikoht aga 2,5 km Metsküla pool Ivaskis. Seal saab telkida, koolitusi korraldada ja grupilõunaid tellida.

Rabade teke ulatub jääajani. Nimelt hakkasid pärast jääaega madalates, liigniisketes paikades vohama turbasamblad.

Selle omapärase taimerühma liikmetel pole juuri, nad kasvavad pidevalt ülalt ja kõdunevad altpoolt, moodustades aastas umbes ühe millimeetri paksuse turbakihi.

Aastatuhandetega on vanemates rabades moodustunud 6-9 m paksune turbalasund, sageli kummub luidete või ooside taha kasvanud käsnataoline turbapadi ümbritsevast metsamaast kõrgemale - see ongi kõrgraba.

Turbasamblad, mille värvus varieerub erkrohelisest tumepruunini, sisaldavad hulgaliselt puhast vett nagu reservuaarid.

Kõrgraba hakkab vee raskusel keskelt laiali vajuma, tekivad pehme põhjaga kirevavärvilised älved, mis lõhenevad pikergusteks, 2-4 m sügavusteks laugasteks.

Raba servale jõudes mets madaldub ja hõreneb, kuna toitainerikas mineraalmaa jääb üha sügavamale. Peagi muutub see kanarbikumätaste, väikeste kõverate mändide, kidurate sookaskede ja sinikapõõsast meenutavate vaevakaskedega puisrabaks.

Raba keskel puujuured mineraalpinnani ei ulatu, seal valitseb lageraba, kus peavad vastu hästi kohastunud liigid, nagu jõhvikas, murakas, kanarbik, hanevits. Älveservadel kasvab väike, punaste lehekodarikega putuktoiduline huulhein.

Tume, happeline laukavesi on vaese elustikuga, toidupuuduse tõttu elab rabades ka vähe linde ja loomi. Kuna suuremad rabajärved pole laukad, vaid endise jääjärve rabastumata osad, on seal ka rikkalikum elustik.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:47
Otsi:

Ava täpsem otsing