Töö ja pere: Suurfirmadel raske konkureerida

Tallinna Autobussikoondise personaliosakonna juhataja Malle Säärekõnnole on võitnud firmadest kirjutatud lehelugudest meelde jäänud, et töötajatel on võimalus kodus tööd teha ja vajadusel hoiavad nad kontoris üksteise lapsi. "Meil on üle tuhande töötaja, meil seda võimalust ei ole," ütleb Säärekõnno. "Meil on esmatähtis kord ja täpsus, et bussid sõidaks õigel ajal, muidu linnarahvas pahandab. Me ei saa võistelda Vain & Partnerite taoliste väikefirmadega, kes tavaliselt selle konkursi võidavad."

Tallinna Sadama personaliosakonna juhataja Thea Jaansen juhib tähelepanu, et sadama töötajatel on veel nõukogude ajast kollektiivleping. Tänu sellele on sadamas juba ammusest ajast nii sünni- kui ka matusetoetus ning hüvitatakse osa lastelaagrite maksumusest - hüved, mille sisseseadmisest nooremad ettevõtted viimastel aastatel uhkusega raporteerivad. "Noores firmas on iga uus soodustus vahva, aga kui miski on juba olemas, siis on see enesestmõistetav," teab Jaansen.

Väikefirmade trumbiks peab Jaansen paindlikkust ja personaalset lähenemist. "Poolesaja töötajaga ettevõttes tunneb personalitöötaja kõiki ja inimestele saab läheneda personaalselt," selgitab Jaansen. "Suures firmas on soodustused kõigile ühe mõõdupuuga - nagu ühele, nii ka teisele."

Jaanseni arvates saadab väikefirmasid konkursil edu hoopis seepärast, et väiksemas kollektiivis on inimesed rohkem koos, tunnevad üksteist paremini ning omavahelised suhted ja seeläbi ka õhkkond firmas on seetõttu paremad.

Õlle- ja karastusjookide tootja A. Le Coqi personalitöötaja Lea Pilvet usub, et oluline pole niivõrd ettevõtte suurus kui juhtkonna suhtumine: "Mina tulin siia 150 töötajaga riigifirmast. Seal ei tehtud isegi lastele jõulupakke. Tööle tulles lugesin suurte silmadega A. Le Coqi pikka soodustuste nimekirja," meenutab Pilvet. "Kõik oleneb sellest, mida juhtkond väärtustab."