Kalnciema, väärikas puitasum Riia äärelinnas

Artikkel

- Uudised
- Teet Reier
- 3. juuni 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kalnciema, väärikas puitasum Riia äärelinnas
Kalnciema tänaval on kindlasti viibinud need Riia külalised, kes kesklinnast Jurmalasse või lennujaama sõidavad. Ilma seda tänavat läbimata lihtsalt nendesse kohtadesse ei pääse.
Tegemist on piirkonnaga, kuhu hakati ehitama puitmaju XIX sajandi alguses, enamik hoonetest pärineb siiski sajandi lõpuosast ja on hilisklassitsistlikus stiilis.
"Nüüd on nii linnavalitsus kui ka mitmed kodanikeühendused tõstnud üles küsimuse tähelepanuväärse puitasumi korrastamisest, sest tegemist on ka linna ühe visiitkaardiga, mis jääb ühe suurema liiklussoone veerde," räägib projektiga tihedalt seotud arhitekt Liene Griezite.
Tema sõnul on Kalnciema tänava piirkonnas kuulutatud kaitsealuseks ja samas ka taastamisväärseks 34 puitmaja.
"Kui osa nendest majadest on eravalduses, osa üürnikega asustatud, siis tänavanumbrit 35 kandev maja ja veel viis hoonet selle ümbruses kuuluvad noortele ärimeestele Karlis ja Martins Dambergsile ning nende firmale BC Grupa," selgitab ta.
"Minu tööks ongi vendade ettevõtmiste nõustamine alates projektidest ja kooskõlastustest ning lõpetades siseviimistlusega," räägib Liene. "Praegu on kuuest renoveeritavast hoonest valmis kolm, kahes käivad tööd suure hooga ja üks väiksem hoone ootab veel renoveerimisprojekti."
Ühest valminud hoonest on kujunenud kogu arenduse süda, selles asuvad teisel korrusel Liene büroo ning esimesel vendade Dambergsite tööruumid. Peale kinnisvaraarenduse tegelevad vennad ka puitmaterjali müügiga vanade põrandate tarbeks.
"Kuue hoone järkjärguline korrastamine viib lõpuks tükikese tervikliku keskkonna tekkimisele, kus saavad olema bürood, väikesed poekesed, kohvikud ja miks mitte ka korterid," kirjeldab Liene. "Selline kena ümbrus meelitab ka kliente, kes siin oma kontorit või poekest soovivad avada."
Seda, et tööd ja lahendused on tehtud eelkõige sooviga säilitada võimalikult rohkem sajanditaguseid väärtusi ja õhkkonda, kogeb siin igal sammul. Vahest pole lõunanaabrid küll jõudnud sellise vanade materjalide vaimustuse ja taaskasutamiseni nagu meil, ent püüd sinnapoole on olemas.
"Meid külastavad kinnisvaraarendajad kehitavad selle peale vaid arusaamatuses õlgu. Nad ei mõista sellist lähenemist, lihtsam oleks ju vanad majad maha tõmmata või siis moodsate materjalidega katta ning võimalikult kallilt maha müüa," lisab Liene.
Karlis Dambergs võtab tutvustada ka ühte valminud hoonetest, kus neljas viietoalises korteris on büroopinnad. "Sellisesse kontorisse sisened pigem kui kellegi koju. Vanad puitpõrandad, pottahjud ja lihtne antiikmööbel tekitab töötajate ümber koduse aura," räägib ta väikestesse tubadesse sisse põigates.
Esialgu renditakse kõik valmivad pinnad välja. "Praeguste kinnisvarahindade juures pole müümisel mõtet. Populaarsuse üle me ka kurta ei saa, tahtjad jagub ja see võimaldab valida sobivad üürilisi," selgitab Karlis.
Praegu käib kahe suurema tänavaäärse maja ümberehitus. "Sinna peaks tulema esimestele korrustele poed ja bürood, nendele lisaks on kahes õuemajakeses kavas avada tulevikus oma pagarikoda ja miks mitte ka kohvik," räägib Karlis tulevikuplaanidest. Samuti pole tema sõnul välistatud, et neile kuuele olemasolevale hoonele võib kunagi veel mõni lisanduda.
Ja miks ka mitte, taolistest, mitte külma tasuvuskaalutluse, vaid südamega tehtud arendustest võidavad nii linnakodanikud kui ka nende külalised.
Fotod: Veiko Tõkman
Hetkel kuum