Uudised
3. juuni 2007 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kevadel tuleb küttekoldeid puhastada

Ahjud, kaminad ja pliidid, mida pikal kütteperioodil intensiivselt kasutatud on, vajavad väikest puhkust. Samas võib kasuliku ja meeldiva ühendada ning truu soojaandja enne uut hooaega põhjalikult korda seada.

Korstnapühkija Madis Mäe selgituse kohaselt algab küttekolde korrastamine juba katuselt pihta. "Kõigepealt tuleb hoolikalt üle vaadata korsten, ka korstnapiip. Seejärel katuse ja korstna vahele jääv ala ehk kohad, mis kipuvad esmapilgul märkamata jääma," tõdeb Madis Mäe.

Eriti valvsalt tuleb üle käia pööninguruumid, eriti kui neid ei kasutata eluruumidena. "Tihtipeale ei satuta pööningule aastaid, eriti vanemate inimeste puhul, ja sellistest kohtadest algavadki tavaliselt tulekahjud. Ka kiputakse pööningule tarbetuid asju kuhjama ja korstnajalga on vahel üsna raske kõige selle segaduse seest leida."

Järgmisena tuleks ette võtta võtta tubased küttekolded: visuaalse vaatlusega hinnata soojamüüride, ahjude, pliitide ja kaminate seisukorda.

"Tuleb vaadata, et kivid oleksid kõik korralikult ja kindlalt kinni, poleks müürides mõrasid ega lõhesid, et koldeuksed avaneksid ja sulguksid korralikult ning tihedalt. Kui mõni kivi on lahti tulnud või segu kohati vahelt pragunenud, tuleks viga kohe parandada lasta."

Eriti hoolikalt tuleks üle vaadata suitsusiibrite seisukord. Süsinikmonooksiid CO ehk ving tekib puude mittetäielikul põlemisel, kui protsessi ei lisandu piisavalt hapnikku.

"Vingumürgituse oht on väga suur, kui suitsusiiber sulgeda liiga vara või kui tulekolle ei tõmba korralikult ning gaas ei suundu korstnasse, vaid eluruumidesse," selgitab Madis Mäe.

Seejärel tuleb üle vaadata ja tühjendada tuhanõud. Tuha harv eemaldamine on tihti ka peamine põhjus, miks küttekolle kohe pärast suitsusiibri avamist tõmbama ei hakka.

Kui aga küttekoldes on palju lagunenud ja loksuvaid kive, koldeuks ei sulgu piisavalt tihedalt ja on tugevalt roostetanud ning kogu küttekollet läbivad laiad pikipraod, tuleks ehitada uus küttekolle.

"Kuna korraliku küttekolde ehitamine on kallis ja aeganõudev töö, püütakse alati võimalikult odavalt valmis ehitada," tõdeb Madis Mäe.

"Kui arvesse võtta seda, et head meistrid laovad kollet kaua ja hoolega, võib kolde hind alata 55 000 kroonist." Vähema puhul tasub olla ettevaatlik, et töö ikka korralik ja ahi vastupidav on.

Majaomanike teadmatus, kuidas ja millega korralikult kütta, on tavaliselt suurim küttekollete lagundaja.

"Üha enam tekivad probleemid küttekolletega inimeste teadmatusest. Küttekolde väga suur vaenlane on sügistalve eel ülekütmine ja vale kütmine," tõdeb Madis Mäe.

Plasttooted (nt kilekotid) ja tetrapakid pole mõeldud tules põletamiseks. "Ka tuleks kütterežiimi korrigeerida. Normaalse tõmbe ja küttemehhanismide puhul peaks see jääma 1,5 tunni sisse."

Hiljaks ei tohi jääda ka küttepuude varumisega. Õigel ajal varutud puud jõuavad kuuris või koduõuel päikese käes kuivada.

"Märg ja toores puu ei põle korralikult, pigem hõõgub, ajades nõge, mis mustab lõõre ja korstent. Selline hõõgumisprotsess eraldab märgatavalt enam vingugaasi, peent tahma, süsinikoksiidi ja muid kahjulikke aineid," toonitab Madis Mäe.

See tekitab omakorda korstnasse kondentsi, mis on eriti hästi näha käredate talvekülmadega, kui koldesse tuli teha.

Kinnisvaramaakleril, kellel puuduvad pottsepatöö teadmised või kogemus korstnapühkimises, ei olegi mingeid väga erilisi hindamisnippe anda, mõned aga siiski.

Esmase hinnangu küttekolletele saab anda visuaalsel vaatlusel. Kui ikka ahjuukse või tahmaluukide ümbrused on tahmunud, võib järeldada, et küttekoldel on probleeme tõmbega.

Samuti võiks üle vaadata korstna seisukorra: kas korstnapiip on terve ega korstnajalg ole mõranenud. Kindlasti peaks jälgima soojamüüri seisukorda. Kui värv on koorunud, võib oletada, et lõõr on seestpoolt selle koha pealt lagunenud.

Mõttekas on põhjalikult küsitleda maja eelmisi omanikke. Täpsustada, kui tihti koldeid puhastati ja millal seda viimati tehti. Kindlasti tasub üle küsida pliitide-ahjude vanus: millal on ehitatud, kas on mingeid ehituslikke iseärasusi, lisaks võib uurida, kas ahjud-pliidid on teinud ikka oma ala meister.

Kui tegemist on majaga, kus ei ole mõnda aega keegi elanud, tasuks kindlasti lasta korstnapühkijal suitsulõõrid ja korstnad ära puhastada, samuti lasta üle kontrollida korstna ja lõõride seisukord.

Kuna ahjude-pliitide mitterahuldava seisukorra tõttu juhtub palju tuleõnnetusi, tuleks küttekoldeid regulaarselt kontrollida ja veenduda nende töökorras olekus.

Autor: Marina Tigasing