Maitsetest tulvil aed

Kui te ei soovi tegeleda köögivilja ja kasvuhoone harimisega, siis oma aia väikese püsilillepeenra võiks seekord vahelduseks kujundada hoopis maitse- ja ravimtaimedest, valides neid hoolikalt kõrguse, õite värvi ning õitsemise aja järgi.

Varte ja lehtede mustrid või viljade ootamatud vormid, lisaks veel kütkestav aroom, mida sellise peenra ääres saab nautida kevadest sügiseni - selline tulemus on vaeva väärt.

Sellise peerna rajamine ei nõua ka kuigivõrd aega, sest laatadelt ja aianditest saab peaaegu kõike osta konteinerkaubana.

Maitsetaimede kasvatamine ja koristamine on praktiline siis, kui nad on istutatud koos hästi kättesaadavasse kohta. Selleks sobib näiteks puitlaudisest tehtud kast terrassil või väliköögi kõrval.

Samuti on levinud nn maitsetaimede spiraalid, mis meenutavad kiviktaimlat ning võimaldavad väikesel alal kasvatada erinevaid kasvutingimusi vajavaid maitsetaimi.

Ühe- ja kaheaastased maitsetaimed võib kevadel külvata eraldi peenrasse või köögiviljapeenra servale, pottidesse või lillekastidesse. Paljud ürdid näevad tõeliselt kaunid välja ja lõhnavad meeldivalt, seega võiks neile loovutada päikesepaistelise koha terrassi serval.

Mitmeaastaste maitsetaimedega on veidi keerulisem, sest neile tuleb leida tõesti sobiv koht, kus saab neid ka mugavalt hooldada. Üksikud õuepotid neile hästi ei sobi, sest seal külmub muld talvel läbi ja koos sellega külmuvad ka taimed.

Pottidega maasse võib istutada neid taimi, mida te ei soovi, et need hakkaksid vohama ja peenral teisi taimi lämmatama - sellisteks taimedeks on näiteks paljud mündiliigid. Maasse kaevatav pott võiks olla kunstmaterjalist ning selle põhjas peab kindlasti olema auk, et liigne vesi saaks läbi voolata.

Kahtlemata on aiapidaja kiusatuseks loodud palju põnevaid ürditaimi, mis on meie kliimas veidi jonnakad ja vajavad rohkem hoolt. Kuid leidub ka hulgaliselt taimi, mis suudavad moodustada meie tingimustes suurepärase lillepeenra.

Taimed võivad olla eri kõrgusega, kümnest sentimeetrist kuni kahemeetriste hiiglasteni, vastavalt sellele tuleks need ka peenral paigutada. Väetised, ülessidumised, karkassid, lisaväetamised, kattekiled talveks ja muu selline ei ole siin vajalik.

Algajale aednikule soovitan valida kergestikasvatatavad ja mitmeotstarbelised ürditaimed. Tilli ja peterselli kasutatakse peaaegu igas kodus - oleme nendega harjunud.

Ürdid külvatakse avamaale mai alguses. Till kasvab kiiresti ja seda võib suve jooksul korduvalt külvata. Petersell on kaheaastane, kuid sageli üheaastasena kasvatatav taim. Esimesel aastal kasvatab ta paljulehelise lehepuhmiku ja teisel aastal 40-90 cm kõrguse varre.

Münti tunnevad samuti kõik hästi. Mündid on mitmeaastased, tugeva aroomiga ja hästi hargnenud taimed, mis kasvavad 30-50 cm kõrguseks.

Mündist keedetakse aromaatset teed, teda võib kasutada kastmete valmistamisel, suppides, salatites, juurvilja- ja lihatoitudes. Enne mündi õitsemist korjatud lehtedest valmistatud tee on ka ravitoimega. Mündi eri liigid ja sordid vajavad peenral palju ruumi, seetõttu soovitatakse seda piirata pottidesse istutatuna või juurepiirdega.

Populaarsete ravim- ja maitsetaimede hulka kuulub ka pune. Pune on maitsetaim, milleta itaallasest kokk pitsat tegema ei hakka. Juba vanad kreeklased kasutasid punet ravimkeedistes, hiljem hakati teda lisama soolvette ja marinaadidesse. Pune kuulub tomatikastme koostisse, teda lisatakse juustudesse, omletti, praekalale. Vähenõudlik, kuid eelistab päikesepaistelist kohta.

Basiilik on heamaitseline ja magusa lõhnaga maitsetaim. Kasvult püstine ja mitmeharuline. See põhjamaa loorberiks kutsutud ürt sobib kõikvõimalike toitude juurde. Ta on oma omadustelt nii mitmekülgne, et sellega maitsestades ei tule teised maitsetaimed meeldegi. Samuti pole basiilikuga maitsestades karta ebaõnnestumist.

Meeldiva lõhna ja maitsega naistenõgest ei tasu segi ajada melissiga. Naistenõges tunneb end meie talveoludes suurepäraselt, kasvab kiiresti ja talvitub hästi. Meliss on kapriissem, nõuab palju tähelepanu ja hoolt. Naistenõges õitseb kauem ning paljuneb isekülvi teel, meliss aga mitte. Kultuurtaimena kasvatatakse sidruni lõhna ja maitsega vormi. Kuna ta on meeldiva aroomiga taim, sobib ta pea kõikidesse teesegudesse ja samuti iseseisvana.

Hippokratese aegadest tuntud kuldkollaste õitega naistepunal on müstiline mõju. Germaanlased hindasid naistepuna kui maagilist taime ja pidasid teda päikesejõu sümboliks.

Naistepuna võib kasutada ravimina ja vürtsina jookides. Segades teda pune, kibuvitsa, mündi ja angervaksaga võib saada kasuliku ja aromaatse tee.

Aedsalvei, püha taim vanadel kreeklastel ja roomlastel, on mitmeaastane poolpõõsas. Õitseb juunis-juulis roosade ja sinakate õitega. Salvei lehti kasutatakse maitseainena nii värskelt kui ka kuivatatult. Suvetarkusena võib soovitada, et pange salveilehti grillsütele, nõnda kaovad sääsed lähiümbrusest.

Mitmeaastane, sageli looduslikult kasvav murulauk on paljudele tuttav. Õitseb see taim peaaegu kaks kuud, õied säilivad hästi ka talvistes kimpudes. Peale selle võib lehti ka süüa. Murulauku võib suvel edukalt rõdukastis kasvatada. Augustis-septembris kaevake puhmad mullast välja ja laske mõni nädal varju all kuivada, sest taim vajab puhkeperioodi. Kerge külm tuleb vaid kasuks. Oktoobris istutage kompostmullaga täidetud potti, kastke põhjalikult ning asetage sooja ja valgusrikkasse kohta.

Avicenna, kelle tsitaate kasutatakse igas rahvameditsiini käsitlevas raamatus, mainis oma "Arstiteaduse kaanonis" korduvalt taime nimega iisop. Harilik iisop on jäigavarreline, alaosas puitunud, poolpõõsas, mis kasvab 20-60 cm kõrguseks.

Tingimuste suhtes vähenõudlikuna õitseb ta siniste lõhnavate õitega kuni külmadeni. Nii värsket kui ka kuivatatud iisopit võib lisada mustale teele peene aroomi andmiseks või lihatoitudele, viimane on gurmaanide poolt vägagi hinnatud.