Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Raamat
Kõik, kes plaanivad oma maja ehitamist, seisvad paratamatult silmitsi aiandusega …
Tuntud aednik Jüri Annist jagab muhedal moel oma kogemusi, kuidas mõningate lihtsate tõdedega arvestades saab kujundada n-ö laisa mehe aia.
Hakatuseks soovitab ta tundma õppida krundil valitsevaid olusid. Kui asukohast ja pinnasest tingitud iseärasused on välja selgitatud, võib hakata taimi valima ja aeda kujundama.
Taimed on Jüri Annist jaganud kolme rühma. Rohelisega on tähistatud "Laiskuri lemmikud", kollasega "Võiks soetada, kuid kaalu enne põhjalikult nende plusse ja miinuseid" ning punasega "Jäta ostmata".
Teose 14 peatükis teeb Annist juttu puudest ja põõsastest (milliseid istutada endale ja soovitada sõbrale, kõik sordid ilusasti märgistatud), lillepeenardest ja taimedest (võta stoiliselt, vali vähenõudlikud), väetamisest.
Ta peatub pikemalt ronitaimedel ja sibullilledel (laiutajad jäta ostmata), kõrrelistel ja roosidel. Kas muruplats peaks olema võimalikult suur, et peenarde rohimist oleks võimalikult vähe, või peaks murupinda just peenarde laiendamise ja muude aiarajatiste lisamisega vähendama, et minimeerida tüütut niidutööd, esitab ta olemusliku küsimuse.
Magedaveeline aiaveekogu on ehk üks kõige rohkem peavalu tekitav aiakujunduse element üldse, märgib Annist ja pakub näpunäiteid, mida nende hooldamisel silmas pidada. Kas multš on looderdaja taevamanna? Sellele küsimusele vastust otsides vaeb kogenud aednik eri multšide häid ja halbu külgi.
Raamatu lõpus annab Annist soovitusi koeralembesele aiapidajale - kuidas lasta oma koeral aias olla nii, et kõik pooled jääksid rahule.
Usun, et rahule jäävad ka kõik need, kes on "Laisa aedniku aia" läbi lugenud, olgu nad siis kirglikud rohenäpud või lihtsalt teadmistejanused kodanikud.
Autor: ÄP