Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rahahädas Eesti Post tõstab kirja saatmise hinda
Surve palgatõusule oli viimasel aastal niivõrd suur, et palku pidi ettevõte märtsi asemel tõstma juba jaanuaris, rääkis Eesti Posti juhatuse esimees Hans Teiv. Hinnatõusust jätkub vähemasti 18 kuuks, lootis ta.
Mullusest kahjumist jõuab Eesti Post plussi selle aasta lõpuks. Siseriiklikust kirjaveost teenib firma ühe kolmandiku tuludest.
Peagi tuleb ka välismaale saadetava kirja eest rohkem maksta, kuid mitte enne augustit. Finantsdirektor Ahti Kallaste sõnul on rahvusvahelise kirja hind seotud siseriikliku hinnaga ja kui see kord juba paigas on, saab rahvusvahelise postiveo eest ka rohkem raha võtta.
Pidurdamatule hinnatõusule seab piiri ette asjaolu, et riigifirma staatus võimaldab vaid 10protsendilist marginaali, selgitas Eesti Posti juhatus. Samas vajab ettevõte kontorivõrgu kaasajastamiseks hädasti 400-500 miljonit krooni.
"Plaanime uusi vabaturuteenuseid, millega saaks laieneda teistesse riikidesse," ütles Teiv ning nentis samas, et juhatus peab ka kinnisvara müügi plaane. Ühe variandina võib ümberkorraldusi rahastada riik, kuid pole sugugi võimatu, et Eesti Post läheb börsile.
"Börsile minek on omanike otsustada," kommenteeris Kallaste juhatuse plaane.
"Tahaksime avada postkontorid vallavalitsustes ja raamatukogudes," selgitas tulevikuplaane juhatuse liige Jaan Tuul. Tühjaks jäänud kolhoosikeskustes pannakse postkontorid kinni.
Ühtlasi peab Eesti Post praegu sideametiga läbirääkimisi postibussi kasutuselevõtuks. Kui sideamet lubab bussi sõidusageduseks ühe korra nädalas, hakkab mööda Eestimaa hõreasustusega paiku veerema kaks postibussi.
"Oleme pidanud läbirääkimisi ka pangabussi ja ETK võrguga," tunnistas Tuul. "Me pole aga suutnud oma pakkumist nii atraktiivseks teha, et nad meid embaks ja ütleks, et teeme ära," kommenteeris Tuul.