Vana puitfassaadi renoveeri arukalt

Märt Riistop 04. juuni 2007, 00:00

Mõningaid muutusi maja välisilmes on aga üsna raske vältida, eriti puudutab see maja väljastpoolt lisasoojustamisel tekkivat akende fassaadi sisse sukeldumist. Aknalengide lahtivõtmine ja väljapoole nihutamine on tülikas ja vahel võimatugi, nii et sageli tuleb olukorraga lihtsalt leppida.

Mõelda tasuks aga sellele, kas lisasoojustamine on alati vajalik. Vanade majade palksein on enamasti piisavalt paks selleks, et tuulepidavaks tehtuna toasooja tagada.

Mõningane seina paksenemine on aga selgi juhul paratamatu, sest peale tuuletõkkeplaadi tuleks lisada ka roovitis voodrilaudade alla. Nimelt puudub vanades majades üldjuhul tuulutusvahe: palkide peale kinnitati tõrvapapp ja voodrilauad naelutati selle peale ilma roovlaudadeta.

Ehkki tuulutust pole, tagasid palkseina ebatasasused, küllalt paksud lauad, korralikud räästad ja kasutatavad linaõlivärvid üsna pikaealised puitfassaadid.

Tuulutus saab toimida vaid siis, kui õhk saab tuulutusvahet ehk roovitise tõttu tuuletõkkematerjali ja voodrilaudade vahele tekkivat tühimikku läbida alt üles kogu ulatuses. Altpoolt pääseb õhk tuulutusvahesse veelaua ja voodri alumise serva vahele jäetava umbes 10 mm pilu kaudu, ülevalt saab õhu juhtida tuulutatava katusekatte alla või jätta tuulekasti laudade vahele samuti umbes 10 mm pilud.

Tuulutusvahe puhul polegi nii oluline, et see oleks väga lai, uuringute kohaselt on liiga lai tuulutusvahe isegi halb, sest korstnaefekti tõttu kiiresti liikuv õhk kuivatab laudu liiga kiiresti.

Oluline on aga tuulutusvahe katkematus, püstvoodri korral sunnib see kasutama topeltroovitist, sest ühekordne horisontaalne roov sulgeks tuulutusvahe. Kasutada võib ka tihedamat ühekordset roovi, millesse jäetakse üksteise suhtes nihutatud vahed. Olgugi siksakilise trajektooriga, saab õhk läbi nende vahede siiski liikuda. Täpsemad juhised on saadaval näiteks Puuinfo kodulehel olevate detailsete joonistena.

Huvitav näide tuulutuse olulisusest on mõned paari aasta eest Tallinnas renoveeritud majad, kus voodrilaua otste ja veelaua vahele küll jäeti pilu või tekkis see veelaua kalde tõttu, tuulutust ennast aga ei tehtud. Mõlemal juhul on praegu näha lauaotste lõhenemist, põhjuseks ilmselt otste ülejäänud lauast tunduvalt kiirem kuivamine.

Lõhenenud otstes, seda ka hooletust naelutamisest tekkinud lõhede korral, hakkab aga varsti värv lahti koorduma. Naelutamise juures on oluline ka see, et naelapüstol oleks õigesti reguleeritud - sügavale sisse löödud naelapea auk on samuti potentsiaalne mädanikukolle. Kaaluda võiks naelte asemel kruvide kasutamist, siis on võimalik hiljem laudu tervelt kätte saada ja kinnitus ise on samuti parem.

Vana puitfassaadi renoveerimiseks vajaliku profiiliga voodrilaudu on võimalik tellida, kuid arvestama peab tavalisest pikema tarneajaga.

Kui renoveerimine piirdub värvkatte uuendamise ja vaid mõne laua välja vahetamisega, tasub Säästva Renoveerimise Infokeskusest (www.renoveeri.net) uurida, kas nende laos on selliseid laudu olemas.

Miljööväärtusliku piirkonna puhul saab linnavalitsuse kaudu tellida värvipassi, milles antakse soovitused värvivalikuks ja millega kaasneb hinnasoodustus kampaaniaga ühinenud kauplustes. Värvipassi peaks kindlasti tellima, see ei tähenda sugugi mitte käsku maja pruuniks või kollaseks värvida, vaid tagab värvilahendustes teatud ühtsuse.

Samuti on mõttekas tellida tehases värvitud või krunditud voodrilauad. Õige niiskusega puidule kohe pärast töötlemist peale kantud värv püsib palju paremini, vaid viimane värvikiht kantakse fassaadile pärast paigaldamist.

Õhuniiskus on kõige madalam kevadel ja kui peaks juhtuma soe ning kuiv mai, on mõningane oht, et ehitusplatsil pikalt seisma jäänud lauad kuivavad oluliselt alla 18%.

Kui nüüd sellised lauad voodris tihedalt kokku pressida, võib nende niiskumisel vihmasajus juhtuda, et paisumise tagajärjel kummub osa voodrist lahti. Üldiselt on profiillaudade soone sügavus just niiskusdeformatsioonide kompenseerimiseks välisvoodrilaudadel suhteliselt suur ja peaks vältima nii soone lahtikuivamise kuival ajal kui ka laudade väljakummumise märjaks saamisel.

Puitfassaadi vastupidavus sõltub väga palju hoolikusest detailides. Niiskuse eest kaitsmist vajab kõige rohkem laudade otspind.

Fassaadiosade liitumiskohad tuleb hoolikalt läbi mõelda, kasutada veeplekke, alumiste otste ja servade veeninaks saagimist jt võtteid. Õige puit kestab õigel kasutamisel kaua, on ju meie vanades majades säilinud saja-aastaseid ja vanemaidki voodrilaudu.

Fotod: Teet Reier, Märt Riistop

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:33
Otsi:

Ava täpsem otsing