Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aiapeol ära aja pilli lõhki

Solaariumiketi Sunpower Eesti tegevjuht Ivika Savioja kogemusel piisab koduse grillipeo korraldamiseks vähestest vahenditest.

Savioja näeb grillimises eelkõige head sisu ühisele ajaveetmisele, kuid vähetähtsaks ei pea ta ka tulemust. Hästi valmistatud ning meelepärase maitsega grill-liha võib juba iseenesest olla piisav põhjus, miks ühist lihaküpsetamist korraldada. Savioja arvab, et puhtalt grilliüritusena mõeldud pidu peaks toimuma päevasel ajal, sest kui väljas juba pimedaks ja külmaks läheb, pole grillimine enam nii huvitav.

"See, kui kaua üritus võiks kesta, oleneb ilmast ja nädalapäevast. Pärast tööpäeva korraldanud grillimised piirduvad paari tunniga, nädalavahetusel sobib nii, et umbes kella kolmest kohale ja kümneks koju tagasi."

Savioja, kes käib enamasti grillimas kindla seltskonnaga, kus on umbes kümmekond liiget, usub, et selline inimeste hulk ongi grillipeo puhul optimaalne.

Et grillipeo idee mõjuks värskelt ja kutsuvalt, ei maksaks ühist lihaküpsetamist liiga sageli teha. Savioja soovitab ühisgrillimisi korraldada paari nädala tagant.

Seda juhul, kui grillijateks on vanad tuttavad, kelle käekäigust üksteisel ülevaade olemas on ning kes niisamagi omavahel suhtlevad. "Kui on aga uus ja huvitav seltskond, siis võib neid üritusi teha ka sagedamini."

Pereinimeste puhul, kel vahel ka lapsed kaasas, kujunevad grilliüritused rahulikeks. "Minule harjumuspärane grillüritus on selline, et käime koos ja räägime juttu," valgustab Savioja. "Kindlasti leidub aga ka seltskondi, kus grillpidu möllab hommikuni ning kus mängitakse igasuguseid mänge sinna juurde."

Kui grillimine korraldatakse kohas, kus on võimalus ka saunas käia, siis kipub rõhk olema pigem saunal ning grillimisest saab sellele vahepala.

Grillipeo juures on kolm olulist komponenti: seltskond, kellega grillida, produktid, mida grillida, ning loomulikult ka koht, kus grillida. Nende miinimumtingimustega saab juba peo ära tehtud.

Kindla grillimeistri määramine, kes liha eest vastutaks, pole kodusel grilliõhtul oluline.

"See kujuneb iseenesest," arvab Savioja. "Alati on seltskonnas oma aktivistid, kellele meeldib grillida ning teised, kes istuvad pigem kõrval ja vaatavad pealt."

Grillitarvikutest läheb kindlasti tarvis grillpanni ning midagi, millega küpseval toidul külge keerata.

Hädapärast saab seda teha ka paari noa-kahvliga, spetsiaalsed pika varre ning puidust käepidemega vahendid teevad aga elu mugavamaks.

Näiteks väikese kahvliga suure grilli juures askeldades hakkab kuumus näppudele ja näole liiga tegema.

"Kui asja pidulikumaks ajada, siis võib kasutada spetsiaalseid noakesi ja reste ning harjakesi, millega grilli puhastada, kuid hädavajalikud need ei ole," ütleb Savioja.

"Meie seltskonna viga on see, et me alati planeerime üle," räägib Savioja isiklikest kogemustest. Sööki pole grillpeole mõistlik rohkem osta kui reaalselt ära süüa jaksatakse.

"Kui mõelda ainult liha peale, siis üle kolmesaja grammi inimese peale kindlasti pole mõtet arvestada," hoiatab Savioja. Kui toitu on liiga palju, jääb see lihtsalt järele ning tuleb halvemal juhul hoopis ära visata.

Vajalik on enne sisseostude tegemist teada inimeste arvu, kes on grillimisele tulemas. Savioja arvestuste kohaselt saab korraliku peo, kui arvestada kulutusi umbes 300-350 krooni iga pere peale.

Selle raha eest saab mõnusaks grilliõhtuks piisavalt söögikraami ning ka joogipoolise.

Savioja leiab, et põhimõtteliselt sobib grillimine iga väliüritusega. Sellega saab sisustada mõnusa erapeo, aga ka ürituse, kuhu on tulnud üksteisele võõras rahvas.

"Niisama kuskil väljas istuda ja mitte midagi teha oleks väga igav," on Savioja veendunud ning lisab, et kui ta peaks korraldama grillpeo võõrastele inimestele, siis ei muutuks sellest midagi eriti teistsuguseks. Kui grillüritused on korralikult läbi mõeldud, siis nad ka õnnestuvad.