Grilli valikul hinda ka lisavarustust

Enne lisavarustuse ostmist tuleb läbi mõelda vajadused, rahalised võimalused ja isiklikud soovid. Tõepoolest, ka grilli ostmisel mängib lisavarustus väga olulist rolli - on grille, millele saab huvitavaid mugavust ja lisaväärtust loovaid elemente juurde osta.

Näiteks liigenditega grillrest, söekorvid, tahmakorv, automaatne ahjupuhastussüsteem, kaanehoidikud, töötasapinnad jne. Mõned neist on grillahjude standardvarustusega ka kaasas.

Grilli valides peame endale selgeks tegema, milleks meil grilli vaja on - kas igapäevaseks kiireks grillimiseks või ainult nädalavahetuste grillipidude tarvis.

Siit tuleneb oluline erinevus: gaasigrillid on kiiremad ja mugavamad, seega paremad igapäevaseks kasutamiseks. Samas, naturaalsema ja maitsvama tulemuse saame siiski grillides puusöegrillil hõõguvate süte kohal. Puusöegrill on parimaist parim!

Ühekordselt kasutatavad väikesed grillkarbid on mugavad piknikuks. Karp koosneb paksust grillrestiga kaetud fooliumvannist, kuhu on paigutatud söed.

Kokkupandavat kohvergrilli on samuti mugav piknikule kaasa võtta. Leidub ka eri mõõtudes kaanega grille, millest mõnele on külge ehitatud ka grilli kõrval asuv tööpind. Laialt on levinud praktilised ja käepärased nn kuppelgrillid (rahvakeeles "ufod"), millel on ümar kuplikujuline kaas.

Suletud kaanega grillides on toidu valmimisaeg lühem ja asendamatu söearoom ning suitsune hõng tulevad tugevamalt esile. Neil on ka õhuavad, millega saab kuumust reguleerida. Suletud kaas muudab grilli väikeseks ahjuks.

Elektrigrille on erineva suurusega ja neid on kerge käsitseda. Sobivad kiireks grillimiseks nii ruumis kui ka vabas õhus. Röstimisrestiga elektrigrillil püüab tilkuva rasva kinni veevann. Kontaktplaadiga elektrigrillil valmib liha analoogselt grillpannil praadimisega.

Gaasigrilli populaarsus kasvab pidevalt nii Eestis kui ka grillimise kodumaal Ameerikas. Restid lähevad silmapilkselt kuumaks, kuumust saab nuppude abil lihtsalt reguleerida ja grillimisega võib alustada kohe. Enamasti on gaasigrillid varustatud kaanega, seega saab nendega ka praadida, küpsetada ja aurutada. On gaasigrille, mille külge on ehitatud keetmiskoht ja tööpind, kus saab valmistada lisandeid ja kastmeid. Mõnel gaasigrillil on lisaks grillimisrestile ka malmplaat. Laavakividega gaasigrill on ka hea valik, sest laavakivid hõõguvad ja ei teki intensiivset leeki. Kivi tõmbab kuumuse endasse ja jaotab selle ühtlaselt. Laavakive võiks kord aastas vahetada või siis aeg-ajalt läbi keeta (nt iga kümnenda grillimise järel), sest grillimise ajal tilgub rasv kividele ja kivid kipuvad põlema. Samas on nii kergem ahju puhastada, sest rasv jääb kivide külge ja ei määri ahju.

Gaasigrillide puhul on miinuseks puusuitsu lõhna puudumine, plussiks aga mugavus, kiirus ja puhtus.

Puusöegrilli puhul on tegemist armastatuima, kuid rohkem aega nõudva grillimismeetodiga. Plussideks on süte kohal grillitud toidu asendamatu aroom ja maitse.

Keskmine kuumus on 10 cm kõrgusel sütest.

Lahtise, ilma katteta grilli puhul võiks olla ümber grillresti madal terasplekist sein, et sädemed ei satuks lenduma ja et kuumus jaotuks ühtlaselt. Lahtisi grille on kehv kasutada tuulise ilmaga, kuna puudub kaas. Kui kuppelgrilli puhul tekkiva leegi summutamiseks piisab kaane peale asetamisest, siis lahtise grilli puhul tuleb kasutada veepudelit, õlut, märga lepalaastu vms.

Väga praktilised on Weberi söegrillid. Weber on grillide osas maailma tipptegija, spetsiaalne süsi (pressitud mineraalid, grill-briketid) küttematerjalina on väga mugav - hõõgub 4-5 tundi järjest! Weberi grillrest on liigendiga, st grillimise ajal on lihtne sütt juurde valada ja liigset leeki lepalaastuga summutada. Lisaks on Weberi grillidel veel rida olulisi ja vajalikke lisasid.

Tulekindlatest telliskividest saab ehitada paikse grillahju, mis ühtlasi teeb ka koduaia ilusamaks. Lõkkeplatsil toimuval piknikul saab valmistada grilli ka suurematest maakividest ja tükikesest traatvõrgust. Vardas grillimine on sel juhul lihtsam, sest ei ole vaja otsida restiks sobivat traatresti.

Spetsiaalsed grillpanniga praadides on tulemus ilus vöödiline pruunistatud liha, mis sarnaneb välimuselt grill-lihaga. Parima tulemuse annab malmist grillpann, kus liha küpseb ühtlaselt ja jääb mahlane. Enne liha pannile panemist tuleb malmpann korralikult kuumutada ja määrida kergelt toiduõliga. Seejärel keerake kuumus natukene madalamaks ja asetage liha pannile. Liha võiks katta umbes 2/3 pannist. Grillpann sobib väga hästi ka puu- ja köögiviljade pruunistamiseks.

Autor: Enn Tobreluts