Saaremaa ettevõtete TOP

End keskmise suurusega ehitusfirmaks nimetav Saare Erek kindlustab jahtuval kinnisvaraturul tööd eramuehitusega.

"Üht-teist ikka on, mida näidata," tõdeb Saare Erek ASi tegevjuht Tarmo Sink rahulolevalt Kuressaares ringi sõites ning ettevõtte tegemisi illustreerides. Tõepoolest, eelmise aasta olulisemateks töödeks kujunesid näiteks silmapaistev Silberauto teeninduskeskus Kuressaarde sissesõidul ja kaks katuse renoveerimistööd vanalinnas. Viimased valiti mullu Kuressaare paremateks renoveerimistöödeks. Otsaga sellesse aastasse jäid mõned eramud ning Kuressaare lastekodu juurdeehitus.

Samuti sai mullu sertifikaadi betoonitootmine, mis lubab ettevõttel nüüd kõikidel ehitusobjektidel kandideerida. Head aastat iseloomustasid veel peatöövõtuobjektid, mis ettevõtte portfooliosse lisandusid.

Ehkki ka Sink tõdeb, et ettevõtte arvulised näitajad pole kuigi suured, tõstis Saare Ereki Saaremaa tabeli etteotsa kasvu suurus. Näiteks käive kerkis firmal kaks korda, 30 miljonilt 60le, ja kasum 10 korda, 900 000 kroonilt 10 miljonile. Et tulemuses andsid Singi sõnul tooni ka kinnisvaratehingud, ootab tegevjuht tänavu mõnevõrra tagasihoidlikumat tulemus. Käibeks ennustab ta 40 ja kasumiks 1,4 miljonit krooni. "See on reaalne käive, mida oma jõududega teha suudame," selgitab Sink.

Laienemist piirab, nagu praegu ka mujal Eestis, ettevõtteid vaevav töökätepuudus. "Oleks suutnud ja suudaks rohkem teha, kui oleks piisavalt käsi," lisab Sink. "20 inimest suudaks küll hetkel tööga kindlustada." Käibes annaks see juurde ca neljandiku.

Eramuehitus aga on praegu Saare Ereki jaoks see, millele ettevõte keskendub ja mis oluliselt leiba annab. Buumi ajal ei tundnud suured ehitusfirmad huvi väikeste klientide vastu ja see on väikese ehitusfirma veskile veeks. Aastas valmib Ereki töömeestel 3-4 eramut. Põhjus, miks Sink eramuehitusse usub, on tema sõnul selles, et eramutellimuses on märgata harjumuste muutust - kui varem ehitas tellija ise näiteks vundamendi, siis täna tellitakse põhikonstruktsioonid juba ehitajalt

EBC Ehituse ASi juht Ago Arge ennustab tänavu veel head aastat, aga järgmistest ei julge veel midagi arvata.

"Kui praegu ka midagi ei teeni, võib pillid kotti panna," vastab EBC Ehitus ASi tegevjuht Ago Arge küsimusele, kas oli ka hea aasta. Ettevõte kasvatas eelmisel aastal käivet üle kahe korra, 50 miljonilt 119 miljoni kroonini. Kaks korda kasvas ka kasum, kolmelt kuuele miljonile kroonile. Sellise tempoga on Saare EBC kasvanud viimased kolm aastat.

End saare viie suurema ehitusfirma hulka paigutav EBC Ehitus saavutas käibe kasvu just peatöövõttude abiga. Eelmise aasta olulisemateks töödeks nimetab Arge näiteks Valjala rahvamaja, Salme põhikooli ja Kallemäe põhikooli Kuressaare filiaali ehitamist. Äsja sai valmis ka hotelli Arensburgi juurdeehitus Kuressaares. See meenutab vormilt ja stiililt Tallinnas Rotermanni piirkonna uusi kerkivaid hooneid.

"Nii keeruka konstruktsiooniga hooneid ei rajata Saaremaal igal aastal," nendib Arge. Lisaks Saaremaale näeb EBC Ehituse töid ka pealinnas, kus Laagris valmis viis korterelamut Nõlvaku elurajoonis.

Saaremaal on aga ettevõttel kasvus lagi käes ning Arge sõnul kuhugi laieneda ei ole, sest konkurents on turul tihe ja tõsiseid tegijaid seitse-kaheksa. "Nüüd tuleb saavutatut hoida ja ettevõtte 160 töötajale pidevat tööd pakkuda," leiab Arge.

"Sel aastal läheb veel hästi. Mis edasi saab, vat seda ei tea," prognoosib Arge. "Ei tea ju veel, mida Vene turg teeb." Ettevõtte planeeritud käive sel aastal on 200 miljonit krooni. Seda saab Arge lubada, sest 90 protsendi ulatuses on käive tema sõnul juba lepingutega kaetud.

Kuressaare Ehitus ASi tegevjuht Tõnu Toompuu ennustab ehitusturu jahtumist sügisest, ettevõttele annavad leiba siis ventilatsiooni- ja sanitaartööd.

Saarema TOPi kolmanda koha ettevõtte, Kuressaare Ehitus ASi tegevjuht Tõnu Toompuu hindab eelmist aastat kordaläinuks. Ettevõttel valmis suuremate objektide seas näiteks Orissaare spordihoone, ASi Sarek marjatöötlemise tsehh Tartu külje all ning lõppes Mõntu ja Veere sadama rekonstrueerimine. Käive kasvas ettevõttel 2006. aastal kolmandiku võrra ning kasum kerkis veidi enamgi.

"Sellised tulemused on, sest saime suuremaid objekte ning mitu aastat juba rakendame firmasisest kokkuhoiupoliitikat," lisab Toompuu. Viimane tähendab, et ettevõte ei tee kõiki vajalikke töid ise, vaid tellib näiteks transpordi selleks spetsialiseerunud väikeselt ettevõttelt sisse.

Samuti läheb samasse teemasse 2006. aastal loodud tütarettevõte BauEst OÜ asukohaga Tallinnas, mis haldab emafirma mandril asuvaid projekte. Nii ei pea enam projektijuhid ja juhtkond pidevalt mandri vahet sõitma. Ettevõtte juhtimine aga on ikkagi saarlaste, Toompuu õepoegade käes. "Emafirma jääb ikka saarele ehitama, tütarfirma keskendub mandrile," kinnitab Toompuu. "Ja ega nimega Kuressaare mandril eriti edukalt ilmselt end müü."

Tütarfirma loomine on ka põhjus, miks Kuressaare Ehituse selle aasta käibe- ja kasuminumbrid 2006. ja 2005. aastaga võrreldes veidi tagasihoidlikumad ennustab. Käibenumbreid pakub Toompuu selleks aastaks 150 ja kasumit 12 miljonit krooni.

Samuti prognoosib Toompuu sügisest kinnisvaraturu jahenemist ning seniste mahtude vähenemist.

"Eks spaade ehitamine ja tehaste rajamine hakkab vaikselt ühele poole saama, pigem vaatame individuaalelamute ehitamise poole," lisab Toompuu.

Samuti ennustab ta, et ettevõttel aitab tulevikus tööd kindlustada lisaks ehitusteenuse pakkumisele ka ventilatsiooni- ja sanitaartehniliste süsteemide ehitamine.

Kiiresti arenevate ettevõtete ehk tänavu jaanuaris ilmunud Gaselli TOPist leiab Saaremaalt ühtekokku 20 ettevõtet, neist kaks edetabeli esisaja sees.

Kakskümmend firmat TOPis näitab Saaremaal taas gasellfirmade kasvu. 2004. aastani üle 30 ettevõtte edetabelisse pääsenud firmade hulk langes kaks aastat tagasi üle poole ehk 14 ettevõtteni.

Eelmise aasta TOPist on tabelis sel aastal kuus firmat, esisajasse mahtus kaks ettevõtet: Saare Talutehnika ja Saare Kinnisvara OÜ. Esimesel kohaks 19, teisel 35.

Sarnaselt Hiiumaaga domineerib Saaremaal kiiresti kasvavate ettevõtete seas üks tegevusala. Nimelt paistab silma põllumajandus, millega tegeleb 20 ettevõttest kuus. Mõnevõrra vähem, neli ettevõtet, on seotud kas ehituse või kinnisvaraga.

Eesti maakondade arvestuses on 20 gaselli keskmine tulemus, rohkem gaselle pakkusid seitse maakonda - nende seas aastaid kiiresti kasvamise pioneeridena tuntud Harju- ja Tartumaa ning Ida-Virumaa ja Pärnumaa.

Eelmise aasta Saaremaa edukamate ettevõtete edetabeliga võrreldes on muutunud kaks esimest kohta. Kolmas, Kuressaare Ehitus AS oli sel kohal ka eelmisel aastal.

Mullu esimene, Saarte Investeering OÜ on tänavu üheksandal kohal ning eelmise aasta teine koht, Saare Kinnisvara OÜ langes 27. kohale.

"Meie edukus tugineb tublidele ja professionaalsetele koostööpartneritele," rääkis Saarte Investeering OÜ omanik Tullio Liblik aasta tagasi. Neist ühega oli ettevõttel juba pikaajalisem koostöö, kuid kaks olid 2006. aastast uued.

Mullu oli ettevõtte raskuspunkt kinnisvaral, kuid tulevikus on soov tütarettevõtete juhtimisega tegeleda.

Eelmise aasta lõpus omandati osalus firmas E-Profiil. Libliku sõnul on see väga huvitav ettevõte, mis toodab raskemetallkonstruktsioone.

Ettevõte kasvatas 2005. aastal käivet üle 20 korra ning kasum tõusis 100 korda.

Saare Kinnisvara OÜ-l oli aasta tagasi käsil firma jaoks senini suurim projekt, seitsme hektari suuruse, endise Saare EPT territooriumi arendamine Kuressaare kesklinnas.

Keskuse suuremad ankurrentnikud saavad olema supermarket ja ehitusmarket, mis võtavad enda alla ligi poole 16 000-17 000ruutmeetrisest keskusest.

Saare Kinnisvara juht ja üks omanikke Toomas Tarus ütles 2006. aastal, et uuest projektist peaks saama korralik kaubanduse, teeninduse ja vaba aja veetmise keskus. Firma kasvatas käivet kaks ning kasumit pea seitse korda.

Firma juht Tõnu Toompuu rääkis eelmisel aastal, et alati ei ole kõik läinud nii libedalt, kui juhid tahtnud oleks, ja kaks korda on ka päris põhjast läbi käidud.

2006. aastal loodi Tallinna OÜ BauEst, mida juhivad Tõnu Toompuu õepojad.

Mehe sooviks on anda noortele meestele võimalus end tõestada, sest iseendal on mandril olevate objektidega tegelemisest juba väsimus peal.

Ettevõte kasvatas käivet üle 50 protsenti ja kasumit pea viis korda.

Edetabelisse pääsemiseks peab ettevõtte registreerimisaadress või tootmine/tegevus asuma vastavas maakonnas. Samuti peab ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal.

2006. aasta TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest 2005. aasta majandustulemuste põhjal maakonna 150 käibelt suurima ettevõtte andmed. Andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks ja paluti neid täiendada 2006. aasta majandusnäitajatega. Arvutustes osalesid kõik ettevõtted, kes saatsid TOPi koostamiseks vajalikud finantsnäitajad.

Ettevõtted seatakse pingeritta kuue näitaja põhjal: müügitulu 2006. aastal, selle kasv võrreldes 2005, maksueelne kasum 2006. aastal, kasumi kasv võrreldes 2005, rentaablus aastal 2006 ja omakapitali tootlikkus aastal 2006.

Ettevõtted reastatakse iga näitaja põhjal, iga koht järjestuses annab vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liidetakse. Võidab kõige vähem punkte kogunud ettevõte.