Eesti IT-tiigril on toss väljas

Hiljuti ilmus Äripäevas väike nupuke sellest, et Google teeb Baltimaadesse oma esinduse. Kuid Riiga, mitte Tallinnasse. Uudis viitas Läti e-riigi ministrile, kes Google'i Euroopa juhiga sellel teemal läbi rääkis.

Läksime kolleegidega kohe põlema ja hakkasime uurima, miks Riiga ja mitte Tallinna. Ja mis selgus: majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, samuti EASis, pole keegi Google'i võimalikust Balti invasioonist midagi kuulnud.

Minu arvates on see viimase aja suurim tagasilöök Eesti kui IT-riigi mainele. Mitte see, et Google Tallinna oma esindust ei raja, vaid see, et Google isegi mitte ei räägi meiega sellest! Lätis on e-riigi minister, meil pole. Kahjuks loobus värske valitsuskoalitsioon arengule suunatud ettevõtlust ministristaatusega tähtsustamast ega pidanud vajalikuks Eestile innovatsiooniministri ametikohta luua. Kuid ega Google'il tänases Eestis vist suurt midagi teha olekski, sest tööjõudu ju pole. Või on?

Üks uurimus tõdes, et tänases Eestis on puudu 500 IT- inseneri ning kolme aasta pärast juba 1000. Meie naaber Soome on aga mures: neil on inseneride ületootmine. Nimelt edastas Nokia Siemens Networks mai algul uudise, et plaanib koondada Soomes sel aastal 700 IT-inseneri. Ilma nendeta on Soomes YLE uudiste andmetel täna 4500 töötut IT-inseneri. Seetõttu tahab Soome vähendada inseneride väljaõpetamist.

Nokia muutis ühe ärivaldkonna äärmiselt populaarseks, kuid nüüd Nokia kaotab koostöö tõttu Siemensiga Soomes mitu tuhat töökohta, muutudes ühe haridusvaldkonna õudusunenäoks. See annaks Eestile võimaluse Soome töötud IT-insenerid meile tööle kutsuda.

IT-ettevõtja arvab seda ettepanekut kuuldes, et ma olen põrutada saanud, sest Soome IT-inseneri palk on 3000-3500 eurot kuus, võrrelduna Eesti ametivenna 1000-1500 euroga. Ajal, kui suured IT-ettevõtted nagu Helmes ja Webmedia avavad filiaale ja ostavad firmasid Balkanil, Venemaal ja Ukrainas, et säästa tööjõukulusid, oleks tõesti arulage Soomest kaks korda kõrgema palgaga insenere palgata.

Ja tõesti, ilma riigi toeta seda ilmselt täna veel teha ei õnnestu. Samas on nii endise Nõukogude Liidu kui ka mitmes Ida-Euroopa riigis IT-sektori töötajatel maksusoodustused - et nende riikide IT-sektor oleks muu maailmaga võrreldes konkurentsivõimelisem.

BusinessWeek avaldas mõni nädal tagasi maailma 25 innovatiivsema ettevõtte edetabeli ning seda juhib Apple. Teiselt kohalt leiame Google'i, mis teeb iga päev mõne uue väikse revolutsiooni. Neid ettevõtteid ühendab soov muuta maailma. Ja seda maailma muudavad insenerid. Kui me ise neid insenere toota ei suuda, siis peame nende siia asumist motiveerima.

Tänapäeva maailma panevad liikuma ajud. Eesti majanduse suund peaks olema tarkuse muutmine rahaks. Odavtööjõul põhinevates valdkondades me ilma teha niikuinii ei suuda ning kas me peaksimegi? Kui vähegi võimalik, tuleks kasutada ära teiste nõrkushetki. Soome IT-inseneride ületootmine annab meile hea võimaluse.

1990. aastate alguses tahtis Ericsson raskustes Nokia ära osta, kuid pidas seda liiga kehvaks ettevõtteks. Hiljem möödus Nokia turuväärtus raketina Ericssoni omast ja tolle omanikud, Wallenbergid, pidid kõvasti kukalt kratsima. Õnn võib alati pöörduda, kuid reeglina soosib ta tugevaid. Eesti on praegu ainulaadses olukorras, kus me saame teha otsuseid, mis Ericssonil tegemata jäid.

Autor: Gunnar Kobin