Rootsi firmad said Venes vastu näppe

Artikkel

- Uudised
- Tõnis Arnover
- 10. juuni 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rootsi firmad said Venes vastu näppe
Lundin Petroleum on naftafirma, mis tahab teha proovipuurimisi Kaspia merel. Vene võimud ähvardavad firmalt tegevuslitsentsi ära võtta ettekäändel, et see pole proovipuurimisi veel alustanud. Kuid tegelikult ei ole ta puurimisluba veel saanudki. Tegelik põhjus peitub ilmselt hoopis selles, et Vene firma Lukoil on seal lähedal sattunud suurele leiukohale.
Teiseks kehtestas Venemaa keskpank äsja Swedbankile kolmekuulise tegevuspiirangu, tuues põhjuseks, et pank ei täida Venemaa seadusi ning rahapesu piiramise reegleid.
Rootsi Venemaa ekspert, praegu USAs professorina töötav Anders Åslund ütles Dagens Industrile selle kohta kommentaariks, et tõenäoliselt ei ole Rootsi firmad teinud midagi valesti ja tegemist on lihtsalt hirmutamisega.
"Välismaiste firmade probleemid sõltuvad põhiliselt tegevusvaldkonnast ja sellest, missuguste Vene riiklike firmadega nad konkureerivad. Nafta- ja gaasisektor ning pangandus on kõige raskemad," arvas ta.
Gazprom on muutunud üha agressiivsemaks ja domineerivamaks gaasi- ja naftasektoris. Sama lugu on pangandusega, kus domineerib viis riiklikku panka ja kus eriti börsile pürgiv Vneštorgbank tegutseb väga hoolimatute vahenditega.
"Seda juhib endine KGB-lane, kes on president Putiniga heades suhtes," ütles Åslund.
Need Rootsi ettevõtjad, kes tegutsevad ja investeerivad Vene mittestrateegilistesse firmadesse, on aga enam-vähem rahul ja kiidavad Venemaa majandusarengut. Kokku tegutseb Venemaal üle 300 Rootsi firma.
"Investeeringute tulusus on Venemaal tunduvalt parem kui Hiinas," ütles Mattias Westman, kelle loodud fond Prosperity Capital Management investeerib Venemaale juba 11 aastat. Ta möönab, et Vene poliitiline juhtkond on teinud jõupingutusi investeerimiskliima parandamiseks ning et Venemaa jahenenud suhted USAga ei avalda majandusele erilist mõju.
Teine Rootsi investor Fredrik Ekman ütles, et tema juhitav fond Mint Capital investeerib põhiliselt keskmistesse Vene firmadesse ja poliitilist survet ei tunneta. "Meie maailm on apoliitiline, meid ei saa mõjutada näiteks gaasitoru sulgemisega," väitis ta.
Kõik Rootsi ettevõtjad nimetavad Venemaal peamiseks probleemiks korruptsiooni, mis Putini võimu koondamise poliitika tagajärjel on järjest hullemaks läinud. Korruptsiooni ulatus on väidetavalt 260 miljardit dollarit ehk siis võrdne eelarve mahuga, ütles Rootsi Venemaa saatkonna majandusnõunik Andreas Tuvesson Affärsvärldenile.
Rootsi välisminister Carl Bildt on seisukohal, et Venemaa juhtkond on välismaailmaga pingeid kruvinud teadlikult, et suurendada populaarsust enne presidendi- ja parlamendivalimisi. Tema prognoosib, et uue juhtkonna suhted läänega paranevad.
Kuid on ka vastupidiseid arvamusi. Samas Rootsi ärimehed ei usu, et presidendivahetus tooks erilist muudatust Venemaa majanduspoliitikasse.
Hetkel kuum