Uudised
Lemmi Kann
11. juuni 2007 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Reovesi läheb Eestile kalliks

Euroopa Liidu keskkonnanõuete täitmiseks tuleb Eestis 2010. aasta lõpuks reovesi kõikides asulates kokku koguda ja puhastada. ELi Ühtekuuluvusfondist (ÜF) rahastatud veemajandusprojekte auditeerinud riigikontrolli hinnangul ei suuda aga Eesti selleks ajaks kõikides asulates piisavat reovee puhastust tagada, mistõttu võib Euroopa Liit algatada rikkumismenetluse.

"Probleemiga on tegeletud juba ligi aasta, peamine vastutaja parimate lahenduste otsimisel ja analüüsimisel on olnud keskkonnaministeerium," ütles rahandusminister Ivari Padar. "Kui me tahame rikkumismenetlusest pääseda, tuleb keskkonnaministeeriumil ressursid ümber vaadata ja tutvustada Euroopa Komisjonile edasisi tegevusplaane."

"Kui Eesti märgitud tähtajaks nõudeid ei täida, võib meid ees oodata miljonitesse eurodesse ulatuv rahatrahv," kinnitas olukorra tõsidust keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. "Sellele lisandub Euroopa Komisjoni esindajate väitel asulareovee puhastamise direktiivi rikkumismenetluse raames täiendavalt 20 000eurone päevatrahv kuni direktiivi nõuete täitmiseni."

Ministeerium otsib Tamkivi kinnitusel raha ja hankestrateegiaid, et minimeerida kallinemisi ja kasutada planeeritud vahendeid võimalikult efektiivselt.

Auditis märgitakse, et Eestile ÜFist eraldatud raha kasutamise tõhusus on jätnud soovida, samuti on veemajanduse korrastamiseks kavandatud liiga vähe raha. Ministeeriumi hinnangul kulub kõigis asulates kokku aastail 2007-2013 16 miljardit krooni, praegu on selleks ÜFi, riigi ja omavalitsuste finantseeringutes kavas kulutada 12 miljardit krooni.

"Keskkonnaministeerium näeb lahendustena lisavahendite leidmist riigieelarvest, kasutada saab ka KIKi investeeringuid, kaaluda tuleks omavalitsuste osaluse suurendamist," loetles Tamkivi võimalikke lahendusi.

Kui rahastamisküsimus saakski positiivse lahenduse, viitab riigikontroll faktile, et ÜFi teise programmiperioodi projektid valmivad liiga hilja selleks, et täita 2010. aastaks Euroopa Liidu asulareovee direktiivi nõuded. Projektide venimine on tinginud tunduva kallinemise kerkinud ehitushindade tõttu. Nii on mitmed projektid läinud planeeritust üle kahe korra kulukamaks.

"Järgmist pikemat rahastamisperioodi 2007-2013 silmas pidades ei ole me kindlasti seda meelt, et jätkata kallinemiste kinnimaksmisega," kinnitas Padar. Tamkivi sõnul võib aga prognoosida, et juba rahastusotsuse saanud projektid kallinevad kokku ligikaudu 2,5 miljardi krooni võrra.

Padar jäi optimistlikuks ja märkis, et trahv tabab vaid neid, kes ei üritagi Euroopa Komisjoni nõudeid ja direktiive täita. "Eesti teeb kindlasti kõik, et oma inimestele puhas vesi tagada," kinnitas ta.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi sõnul on ministeeriumis valmimas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muudatus, mis reguleerib vee hinna kehtestamise põhimõtteid.

Kavandatava seaduse järgi peab vee hind katma vee-ettevõtte tootmiskulud, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmise, keskkonnakaitsetingimused ja ühisveevärgi ning -kanalisatsiooni arendamise nn vanades piirkondades. Sisuliselt tähendab see vee hinna tõstmist.

"Praegu valitseb Eestis olukord, kus keskmiste ja väikeste vee-ettevõtete juhid on kohaliku omavalitsuse mõjutatud ning vee hinna tõusu seetõttu ei toimu, kuna tegemist on ilmselgelt poliitiliselt ebapopulaarse otsusega," kommenteeris Tamkivi.

"Samas on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseadmete hooldamine ja rekonstrueerimine seotud väga mahukate investeeringutega," selgitas Tamkivi. "Kuid kui vee hind on ebaadekvaatne, pole vee-ettevõttel vahendeid vajalike investeeringute tegemiseks."

Seaduseelnõu kohaselt kehtestab vee hinna jätkuvalt kohaliku omavalitsuse volikogu nagu praegu, samas antakse pädevale asutusele kontrollfunktsioon. See tähendab pädevust kontrollida vee hinna vastavust tegelikele vajadustele.

Kui vee hind jääb põhjendamatult madalaks, saaks uue seaduse järgi pädev asutus teha ettekirjutuse vee hinda muuta.

Ministeeriumi kava järgi võiksid planeeritavad seadusemuudatused jõustuda tuleval, 2008. aastal.