Ebaefektiivne ventilatsioonisüsteem ja mustunud küttekolle raiskavad energiat

Artikkel

- Uudised
- 12. juuni 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ebaefektiivne ventilatsioonisüsteem ja mustunud küttekolle raiskavad energiat
Suurimad soojakaod põhjustab välisseinte, vundamendi, lagede, pööningu, põrandate ja keldrite halb soojusisolatsioon.
Lisaks tasub kontrollida, kas seintes, lagedes, ustes või akendes pole üleliigseid pragusid. Sulgeda tuleb kõik avad ja praod.
Ootamatult suuri soojuskadusid põhjustavad ka lülitid ja pistikupesad. Selle vältimiseks võib aga paigaldada pistikupesade tihendid ja lülitid plaatide alla.
Liiatigi võib läbituulduva pistikupesa taga peituda seina vigane tuulekaitse. Seesugusel juhul on pistikupesa justkui õhukanal maja siseruumide ja väliskeskkonna vahel.
Suured soojakaod toimuvad ka küttekollete kaudu.
Seega tasub alati kontrollida, ega siiber pole pärast tule kustumist pikemaks ajaks lahti jäänud.
Kuna traditsioonilise küttekolde kasutegur on reeglina kuni 70 protsenti, kaob ülejäänu koos suitsuga lihtsalt korstnast välja. Selle tulemusel köetakse kollet veelgi intensiivsemalt, et kompenseerida soojuskadu.
Keskküttekateldes ja moodsates küttekolletes, kus on kasutusel nn kondensaadikindel korsten, tasub kaaluda termostaadi temperatuuri langetamist 50-55 kraadini. Samuti ei maksa unustada kontrollimast suitsulõõri siibri tihendit.
Regulaarne hooldus ja puhastus tagavad kütte- ja jahutussüsteemi efektiivse toimimise. Kontrollida tuleb filtreid ja need vajadusel asendada. Lisaks kulutavad õhulekked ventilatsioonisüsteemis liigselt energiat, lastes ventilaatoril asjata töötada.
Ka halvasti ühendatud ventilatsioonisektsioonid muudavad terve süsteemi töö ebaefektiivseks. Sektsiooniühenduste tihendamiseks võib kasutada kvaliteetset isoleerteipi.
Veel üks soojakadude piirkond on vundament. Vundamendi seintes olevate torustike isoleerimine võib langetada vundamendi temperatuuri.
Tuulutamata ruumis paiknevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud võivad ära külmuda ja lõhkeda, kui küttetorustikud on täielikult isoleeritud, st ruumis puudub soojusallikas, mis takistaks ruumi külmumist. Samas lahendab selle probleemi torustikule paigaldatud elektriline küttelint.
Kontrollkäigul ümber maja tasub veenduda, kas aknad ja uksed on korralikult tihendatud.
Võimalusel tuleks kaaluda uute akende ostmist, mis on küll suur väljaminek, ent tasub ennast ajapikku siiski ära.
Kindlasti tuleks kontrollida kõikvõimalike kinnituste, ventilatsiooniavade ja voolikukraanide tihendite hermeetilisust.
Valgustuses tuleks eelistada päevavalgust, samuti on tihtipeale asjakohased valgustite külge ühendatud taimerid.
Hõõglampidele tasuks eelistada pea viis korda säästlikumaid säästupirne või hoopiski fluorestsentslampe.
Kompaktne fluorestsentslamp võib olla tavapärasest lahendusest kallim, kuid selle tööiga on kümme korda pikem kui standardlambil ning ka energiatarve on märgatavalt väiksem.
Autor: Marc Vokk
Hetkel kuum