Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Parim äridee - kodusta poliitik
Alkoholiaktsiisi tõusu puudutavat seaduseelnõu arutades leebus riigikogu rahanduskomisjon üleeile ootamatult - varem valitsuses kokkulepitud 30%-lise tõusu asemel sai heakskiidu Rahvaliidu soovitatud 20%, seda Reformierakonna vaikival nõusolekul.
Äripäev loeb sellest välja kaks ohtlikku signaali. Esiteks - Reformierakonna erapooletus valitsuses kokkulepitud otsuste suhtes näitab, et Reformierakond pole sotsiaaldemokraatidele ja IRLile just usaldusväärne partner.
Teiseks - oskusliku lobitööga on ettevõtjatel ja ettevõtjateühendustel võimalik mõjutada riigikogulasi tegema konkreetselt neile kasulikke otsuseid. Rahvaliitlased paistavad mõjutatavuse poolest eriti silma.
Kaks nädalat tagasi said Rahvaliidu algatusel suitsetamiserandi kasiinod, üleeile pääsesid väiksema maksutõusuga alkoholitootjad.
Varasemast ajast võib seostada sama erakonnaga elektrituruseaduse muudatust, mis seadis Eesti Energiale kohustuse osta kokku energiat väiksematelt tootjatelt. Head lobitööd tegi seejuures tollane Eesti Energia nõukogu esimees Urmas Sõõrumaa, saavutades nõndaviisi pideva müügikanali energiale, mida hakkab tootma rajatav Digismardi jaam.
Need vähesed, kuid kõnekad näited lubavad järeldada, et mõnegi ettevõtja parimaks äriideeks on saanud kodustada endale mõni riigikogulane - see tagab huvigrupile soodsamad sätted nende tegevusvaldkonda reguleerivais seadustes.
Toimetuse meelest on see siiski kehv idee, mis läheb igal juhul rohkem maksma, kui asi väärt on - kõiki suuremaid erakondi tuleb pidevalt määrida, pealegi on Toompeal muutlikud tuuled ja varem või hiljem koidab ikkagi päev, kus võrdsemad maanduvad võrdsete seas. Odavam on olla eetiline.
Ent ettevõtjad ei saaks sillutada endale sel viisil teed äriedule, kui poleks ostetavaid poliitikuid. Rahvaliitlaste kibe "töö" viitab justkui vajadusele tasuda suurt võlga. Nii ilmselt ongi, kuna nendele tuli koht riigikogus kätte kõige kallimalt - 2,2 miljoni krooniga.
Rahvaliit sai vaid kuus kohta, kuid pole sellest järeldusi teinud - see on nende palk varasema tegevuse eest - ja jätkab enesepõletamist.
Kuid ainuüksi Rahvaliidu tegemisi taunida oleks erakonna suhtes ebaõiglane. Pelgalt kuue kohaga saab parlamendis ilma teha vaid juhul, kui ülejäänud 95 sellega nõusse jäävad. Järeldus - kõigil on oma võlad tasuda, kõik on kodustatavad.
Mitte ainult ebaausa konkurentsi soosimine pole seejuures halb. Hirmutab ka valitute ükskõiksus, kui järeleandmisi tehakse seal, kus on tõsiseid probleeme, nagu mängusõltuvus ja alkoholism. Selle asemel, et otsida probleemidele lahendusi, on poliitikud lasknud endast teha hüpiknukud erakondade suurtoetajate käes.
Autor: ÄP