Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Püha Jüri: raha- ja jumalateenija

Kadri Jakobson 15. juuni 2007, 00:00

Aga ta ei tee seda. Esiteks on töö Ehasalu kirg. Äriregistris on tema nimega seotud ettevõtteid kaks pikka lehekülge ning sama palju neid, millega ta enam seotud pole. Teiseks on tal Eestis toimetamist küllaga.

"Kes tahab, see jõuab. Mu kadunud isa ehitas nõukogude ajal kaks maja, mille võimud talt ära võtsid ja hiljem jälle tagasi andsid. Tema ei kurtnud kunagi, et ei saa või ei jõua," lausub Ehasalu. Lisaks lugematutele firmadele ja nõukogudele on tal kirikutöö ja omad hobid.

"Tunnen end hästi looduses, metsas kõndides. Vabal hetkel püüan kaatriga merele pääseda ja kalaõnne proovida. Ja pole ma üldsegi kurb, kui mõnel päevalt midagi landi otsa ei jää. Need, kes vaid kala pärast merele lähevad, võiksid pigem kalapoodi sisse astuda," ütleb ta.

Mis motiveerib mitukümmend miljonit krooni teeninud inimesel veel tööd teha?

"Soovin siiralt, et Teil oleks kunagi võimalus see küsimus esitada Bill Gatesile. Tema vastusel oleks jumet ja kaalu. Mind aga hoiab töö vormis ja tõestab, et sind on ühiskonnale vaja. Mu ajalooõpetaja Salme Vapper lausus pool sajandit tagasi, et töö puhastab inimest. Aastate möödudes arvan olevat mõistnud, mida ta selle all mõtles," räägib Ehasalu. Ta lisab, et kuni uus omanik vajalikuks peab, töötab ta Maalehes edasi nõukogu esimehena.

Ehasalu on töötanud Kaiu kolhoosi aseesimehena, hiljem juristina, lõpuks pannud püsti mitu äri. Lisaks oma õigusbüroole kuulub Ehasalule osalus Västriku Loomakliinikus, ka on ta üks osanik möödunud aastal loodud Keila-Joa Sadama osaühingus. Ta oli üks neist, kes sai Oliver Kruudalt ja Kalev RECilt Keila-Joale kinnistu. Teda on peetud Rahvaliidu halliks kardinaliks ja mõjutajaks, kõige tipuks on ta usin kirikumees. Ehasalu on Toomkoguduse juhatuse aseesimees, ajalehe Eesti Kirik nõukogu esimees.

"Kardinalid teatavasti on katolikus kirikus, mina olen luterlane. Mis puutub Rahvaliitu, siis seal on mul palju tuttavaid ajast, mil kaheksa aastat töötasin suure kolhoosi esimehe asetäitjana. Ei saaks öelda, et ma Tunne Kelami, Taavi Veskimägi, Tõnis Lukase või Ivari Padariga kehvemini oleks läbi saanud kui Villu Reiljaniga - tublid mehed nad kõik," lisab Ehasalu.

Rahvaliitlasest ekspõllumajandusminister Ester Tuiksoo jääb samuti diplomaatiliseks. "Ehasalu on tasakaalukas ja eri osapoolte huve arvestav inimene. Ta on suure töövõimega ja temaga on alati meeldiv suhelda," märgib Tuiksoo e-kirjas.

2003. aastal pidas Ehasalu Rüütelkonna hoones Tallinna vanalinnas oma 50 a juubelit. Kohal oli president Arnold Rüütel, aga ka kõigi viie erakonna juhid. Kinkide asemel palus Ehasalu raha ajalehe Eesti Kirik kontole kanda. Kokku tuli üle 50 00 krooni.

"Usk on inimese hinges ja südames. Seda leheveergudel ümber jutustada pole vist päris sobilik. Religioonis on olulisel kohal eetika. Nii peaks see olema ka äris ja riigivõimu teostamisel. Ka ajakirjanduses," ütleb Ehasalu.

Vaatamata sellele, et Ehasalu eakaaslased on mitmekordsed isad ja vanaisad, on tema siiani üksik. Ent lootusrikas.

"Vaadates oma lapsepõlvekaaslasi, panen tähele , et mitmed neist lähevad teisele ringile, mõni proovib kolmandatki korda. Nendega võrreldes poleks ma justkui midagi kaotanud. Mõne puhul tuleb see õige armastus natuke vara, teistel hilja. Ju ma kuulun siis hilisemasse poolde. Minu aastates pole veel millekski liiga hilja. Vahel öeldakse, et vanadel vanematel sünnivad just targad lapsed…," räägib ta.

Kõige enam seostatakse Ehasalu nime Maalehe ja Eesti Postiga. Viimases oli ta nõukogu esimees rekordilised neli aastat, kuni uue valitsusega ta koos Elmar Sepaga tagasi kutsuti. "See on pikk staaž, tavaliselt anti selles ametis aega aasta- poolteist. Üle kahe ja poole pole seni keegi töötanud," ütleb Ehasalu ise.

Ta elas üle kolm ministrit ja mitu korralikku skandaali, mis olid seotud priiskava elustiili ja kopsakaid lahkumishüvitisi saanud Eesti Posti juhtidega. Kui üheksa kuud ametis olnud Eesti Post juht Alo Streimann lahkus 350 000kroonise hüvitisega, ütles Ehasalu: "Jokk."

Suurimaks kordaminekuks peab ta Eesti Postis maapostikontorite võrgu säilitamist.

"Neljast majandusministrist, kellega koos töötasin, sai sellest tegelikult aru vaid Edgar Savisaar. Väga põhjalik, töökas ja nõudlik inimene. Postituru täieliku avamise osas läksid minu ja Juhan Partsi arusaamad lahku," ütleb Ehasalu. "Mullu jõulude eel pingestus postis sisekliima, kuna palku polnud saanud juba kaua tõsta ning sorteerijate kannatus oli viimast piiri ületamas. Seisin sadakonna inimese ees ja kinnitasin neile, et raskuseid peavad kõik võrdselt jagama ja ühegi ülemuse palka ei tõsteta enne, kui tööinimesed on raha juurde saanud. Rahvas uskus mind ja halvim jäi tulemata," räägib Ehasalu.

Ent Eesti Posti paarikümnemiljoniline kahjum ei anna talle siiani rahu.

"See olnuks täiesti välditav, postile mittevajalikku realiseerimiseks sobivat kinnisvara leidus piisavalt. Selle müük oli reserv, ka Rootsi Post tuli omal ajal hetkeraskustest nii välja. Nii oleksime suutnud vastu pidada, kuni sideamet lõppude lõpuks suvatseb kinnitada kuus aastat muutmatuna püsinud margihinna, mille kulukomponentidest üle kolmveerandi moodustasid töötasu ja transport. Aasta lõpuni raporteeris posti juhatus nõukogule, et kulud on kontrolli all ja prognoositav kasum jääb suurusjärku poolteist kuni kaks miljonit. Veebruaris otsiti kusagilt sahtlipõhjast veel hulk täiendavaid kuludokumente ja siis polnud nõukogul olukorda võimalik enam kuidagi mõjutada," selgitab ta.

Maalehe toimetaja Silja Lättemäe sõnul peab Ehasalu Maalehe töötajatega suheldes alati kerget distantsi. Ehasalu sinatab Maalehe töötajatest väga väheseid, kõiki teietab.

Lättemäe sõnul on Ehasalul juba aastaid Maalehe majas oma kabinet.

"See on küll kõrgel katuse all - teisel korrusel, aga nõukogu esimees ei pea paljuks alati maja läbi jalutada ja kellega vaja, asja ajada. Tihti tuli ta just hilisel õhtupoolikul, kui osa töötajaid lahkunud, üksikud vaid tööl, siis sai juttu puhutud küll," räägib Lättemäe.

"Ehasalu on alati olnud just väikese inimese toetaja. Tihti said ajakirjanikud-fotograafid pahandada, et miks pole üritustele pildistatud-küsitletud tavalisi inimesi, lihtsaid lugejaid maapiirkonnast," lisab ta.

Tunnen Ehasalu 1990ndate algusest ehk sellest ajast, kui Maalehte tööle läksin.

Lähemalt sai suheldud Ehasaluga koos Naeri naljakalendrit tehes. Ta on olnud juba aastaid üks naljaautoritest igal aastalõpul Maalehe vahel ilmunud Naeri kalendris. Ehasalu näol on tegemist vaimuka, teravmeelse ja seltskonnas lõbusa inimesega. Alati, kui oli mõni pidulikum sündmus Maalehes, ütles Ehasalu, pokaal käes toosti, et võtame nüüd Maalehe kõige tähtsama inimese terviseks! Siis väike paus, ja Ehasalu lisab: "Kõige tähtsam inimene - see on Maalehe lugeja."

Jüri on väga vastutulelik ja mõistev inimene. Me pole väga suured sõbrad, rohkem ikka äripartnerid. Kui firmaga mingi probleem on, kuulab ta ära, toetab ja ütleb ka oma arvamuse. Ta on toetanud kõiki meie ettevõtmisi.

Ta ei afišeeri oma usulisi tõekspidamisi. Tema 50 a juubelil Rüütelkonna hoones ei soovinud ta näiteks kinke, vaid palus kingiraha üle kanda kiriku kontole.

Inimesena ma teda ei tunne, kuid Eesti Posti nõukogu tööd juhtis ta hästi. Eks tal olid omad mängureeglid, mille järgi tegutses. Väga korrektne inimene. Polnud küll näha, et ta oleks nõukogust lihtsalt läbi jooksnud. Tegi tõsiselt tööd.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing