Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Puidutöötlejaid tabas suur koondamiste laine

Väinu Rozental 15. juuni 2007, 00:00

Töötukassa andmeil on selle aasta esimese viie kuuga kollektiivselt koondatute arv võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvanud enam kui viiendiku võrra. Ligi kolmandik ehk 181 kollektiivselt koondatust oli hõivatud puidu- või mööblitööstuses. Teada on, et lähikuul kaotab töö veel üle 170 puidusektoris töötava inimese. Tuntuim firma, mis toorme tõttu oma uksed 29. juunil sulgeb, on Stora Enso Timberi gruppi kuuluv Sauga saeveski.

"Puidu- ja mööblitööstuses põhjustab raskusi eelkõige toormaterjali nappus, tellimuste vähenemine ja kiire palgakasv," kommenteeris Eesti töötukassa analüüsiosakonna juhataja Kadri Lühiste ja lisas, et mõned firmad on töötajaid kollektiivselt koondanud seoses töö ümberkorraldamisega või ettevõtte likvideerimisega.

"Toormenappus on kummitanud meid juba aasta aega," põhjendas Põlvamaal Värskas tegutseva saeveski ASi Värska Puit juhataja Toivo Toonekurg eile, miks firma üheksal töötajal on viimane tööpäev. Kui varasematel aastatel saagis Värska Puit 6000 tihumeetrit palki, siis mullu suudeti tooret varuda poole vähem.

Võrumaal Antslas viis aastat saeveskina tegutsenud OÜ Magerra juhatuse liikme ja ühe omaniku Aigar Kõivu sõnul lõpetasid nad tegevuse toormepuuduse ja tööjõukulude kasvu tõttu. "Viimasel aastal oli üks suur nulli nühkimine," iseloomustas Kõiv. "Et mitte miinusesse jääda, panime poe sootuks kinni." Kõiv usub, et ükski koondatud kümnest töötajast pole töötuks jäänud. "Pigem nii mõnigi ümbruskonnas tegutsev saeveski rõõmustas, et sai tublisid ja väljaõppinud töökäsi juurde," lisas Kõiv.

Pärnus aiamööblit ja -maju tootnud AS Berit on juba koondanud 23 inimest ning 1. juulil koondab viimased 14 töötajat. Beriti müügijuhi Tõnu Tomsoni sõnul lõpetavad nad tootmise toorme üha jätkuva hinnatõusu tõttu. "Kuna ligi 60 protsenti toote omahinnast moodustab toore, oleksime me sunnitud tõstma lõpptoote hinda veerandi võrra," rääkis Tomson. "Paraku ei aktsepteerinud meie toodangu ostjad Euroopas, Ameerikas ja Jaapanis hinnatõusu."

Valgamaal Tõrvas täispuidust mööblit tootva OÜ Dirolex juhataja Olavi Liivandi kinnitusel sulgesid nad puitkilbi tootmise osakonna, lõpetasid spooni värvimise, ostsid uue võimsa värvimisliini ja koondasid 14 inimest, sest see on ainus võimalus praeguses turuolukorras ellu jääda.

"Vaja on kiiresti spetsialiseeruda ja vähendada puidumahukate tööde osakaalu," rõhutas Liivandi. "Kuna puidu hind tõuseb, tuleb kasutusele võtta alternatiivmaterjale ehk erinevaid plaate."

Liivandi sõnul lõpetasid nad puitkilbi tootmise saematerjali nappuse ja kalliduse tõttu. "Olime väga rahul, et Eesti üks suuremaid saeveskeid, Võrumaal asuv AS Toftan varustas meid aastaid kvaliteetse saetoodanguga," rääkis Liivandi. "Tänavu Toftan aga enam lepingut sõlmida ei julgenud, sest ta polnud kindel, kas suudab meile tagada õigeaegselt saetoodangut."

Esimene koondamislaine puidu- ja metsatööstuses ei jää ilmselt viimaseks. Tõsine probleem tekib septembris, kui saeveskite palgilaod tühjaks saavad. Kannatavad mitte ainult metsa- ja saetööstus, vaid ka transpordi- ning muud teenindavad sektorid. Tuhanded töökohad satuvad löögi alla.

Kahju, et valitsus pistab pea liiva sisse, lootes, et toormeprobleem lõpeb iseenesest. Valitsus ei teadvusta, et tegelikult oleks teatud meetmetega võimalik toormenappust leevendada kodumaise ressursi abil.

See, et Venemaalt palki ei tule, pole meie lahendada. Küll aga kasvab Eesti metsas piisavalt puitu, mida saaks raiuda.

Me raiume praegu üle viie miljoni tihumeetri metsa vähem, kui metsade arengukava kohaselt võiks. Eesti majandus kaotab seetõttu igal aastal viis-kuus miljardit krooni käiberaha.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing