Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ugalalt kaks suvelavastust
Viljandi Ugala on mõelnud suvelavastusi luues mitmele maitsele ja viib Eestimaad mööda tuuritama suviselt süüdimatu külajandi ning pakub oma majas mõtisklemist mineviku ja tänapäeva kokkupuutepunktide üle.
Bernard Kangermanni külajant "Naabri Mari" on lustilugu, kus on palju laulu, tantsu, pillilugusid ja "kakelungi". Räägib see kolmest rõõmsast sellist, kes on seiklemas mööda suvist Eestimaad. Siin-seal jäävad nad pikemalt paigale, et teha ära mõni tööots ja heita silma mõnele neiukesele. Kui aga töö tehtud ja raha taskus, viib tee neid jälle edasi.
Seigeldes jõuavad nad külakesse, kus Naabri talus elab kaunis peretütar Mari. Neiul pole kosilastest puudu, ent oma südant pole ta veel kellelegi kinkinud…
Nagu ühele õigele külajandile kohane, on selleski loos palju mahlakaid tegelasi, värvikaid ütlemisi, segadust ja äravahetamisi. Loomulikult saavad aga kõik lahtised otsad lõpuks roosa lehviga kokku sõlmitud. Seega - idülliline lõpp sulnile suveõhtule.
Rõõmsate vagabundide kombel rändab ka Ugala oma suvelavastusega "Naabri Mari" mööda Eestit, andes etendusi nii põhja- kui lääneranniku taeva all, paikades, kuhu teater tihti ei satu.
Ugala kirjandustoimetaja Helle Leppiku sõnul olid väikesed kohad teadlik valik, et viia killuke professionaalset teatrit n-ö koju kätte inimestele, kelle kodukandis pole seda ammu juhtunud. Samuti on valitud kohti, kus palju suvitajaid, kes võiksid ühe suveõhtu teatriga sisustada.
Lavastus "Sirelikassid" viib vaataja ühte majakesse Riia kesklinnas, aia ja sirelipõõsaga majakeses elavad oma argielu mees ja naine. Ühes nendega minevik, mida endaga kaasas kantakse ning kus on ikka veel teisele seni teadmata saladusi ja ütlematajätmisi. See minevik seob ja lahutab ning otsib vastuseid küsimustele, kes on elus kaotanud, kes võitnud?
Kas mineviku ja tänapäeva vahele on võimalik tõmmata piiri ning kas me üldse vabaneme oma minevikust? Ja armastus...? Kevadiselt joovastav ja päikeses närbuv kui sirel, isepäine ja visa kui kass.
Tunnustatud Läti dramaturgi näidendi tegevus toimub küll Lätis, kuid on äravahetamiseni sarnane eluga Eestis. On meil ju olnud ühine minevik ja sarnane saatus.
Autori tekst on kurb ja naljakas, aga igal juhul väga eluline. Dramaturgiline pärl!
Suvelavastust "Sirelikassid" mängitakse Ugala suurel laval, kus on istekohad 180 vaatajale. Helle Leppiku sõnul on see teatrile uus kogemus, kuivõrd suvelavastusi on alati mängitud vabas õhus. Erandiks on paar suve tagasi Heimtalis mängitud "Neli aastaaega", kuid seegi oli väljaspool oma maja. "Eks me siis näeme, kas on suvel publikut teatrimajja tulemas," mõtiskles kirjandistoimetaja ja lisas, et esialgu paistab huvi olevat küll.
Kuna mõnigi lavastuses kasutatav väljend ja teema võib olla nooremale vaatajale sobimatu, soovitab Ugala etendust "Sirelikassid" teatrisõpradele alates 14. eluaastast.
Autor: Ülle Hallik