Ärme räägi ümber nurga

Kuna Äripäeva veebi anonüümsetes kommentaarides süüdistati mind asjatundmatuses, siis selgituseks veel seadustest ja nende kasutamisest.

Esimese sotsiaalmaksuseaduse ajal maksti maksu arvestatud töötasult. Seadus ütles, et maksud makstakse tasult. Kui uurisin 1996. aastal, miks nii, sain vastuseks põhjendusi alates sotsiaalsest õiglusest kuni kõikeseletava mühatuseni "nii seda lihtsalt tehakse". Aastal 1999 kehtima hakanud uude seadusse oli see säte sõna-sõnalt vanast ümber kirjutatud, aga räägiti, et nüüd on kõik hoopis teisiti: maksu hakatakse maksma tegelikult makstud tasult!

Teatakse, et töölepingu seadus ei kehti ühegi juhatuse liikme tegemiste kohta juhatuse liikmena. Kui juhatuse liige teeb ka muud tööd, siis selle kohta võib temaga töölepingu sõlmida. Äriseadustik räägib küll juhatuse liikmete nimetamisest (justkui ei sobi kokku töölepinguseadusega), aga ei ütle, et juhatuse liikmele töölepinguseadus ei kehti. Samas nimetab töölepinguseadus eraldi ära, et ei kehti vaid juhatuse kui organi juhataja (esimehe) kohta.

Meil on tõesti mõnd asja teatud kombel tõlgendatud, aga pole olnud ühtki kohtuvaidlust juhatuse liikmete tasude ja dividendide vahekorrast sotsiaalmaksu vaatenurgast. Kohtute ette pole tõstetud küsimust, kas juhatuse liikmena tegutsemine on töö tegemine või midagi sõnul seletamatut.

Teatakse, et juhatuse liikmega sõlmitakse teenistusleping. Aga Eestis tähendab see sõna ametlikult vaid avalikku teenistust, mitte äriühingu omanike teenimist. Võlaõigusseaduses pole äriühingu juhatusest eraldi sõnagi. Mõni paragrahv tahaks lihvimist, et asi oleks selgem ja tõlgendamisvõimalusi vähem.