Tarbimislaenud panevad kodu löögi alla

Sundmüüki rakendatakse ainult äärmisel juhul, kui klient on tõsistes makseraskustes ja muid alternatiive ei ole. Enamasti on aga mitmeid alternatiive - näiteks maksepuhkus või laenutähtaja pikendamine.

Hansapanga senise kogemuse kohaselt on eestlased üldjuhul väga kohusetundlikud oma laenu tagasimaksmisel ning koos pangaga on sisuliselt alati võimalik leida lahendus, et kodu sundmüüki ei läheks. Seda enam, et Hansapank on oma laenupoliitikas läbi aegade lähtunud vastutustundliku laenamise põhimõttest - klientide laenualases nõustamises ja laenu väljastamisel arvestatakse sellega, et kliendil jääks laenumaksete kõrvalt raha üle ka muudeks kulutusteks ning et pere eelarvet ei viiks tasakaalust välja ka võimalik intressitõus pika laenuperioodi jooksul.

Aasta tagasi oli laenusaajal võimalik kodu soetada ilma lisatagatisteta, saades kuni 90 protsenti korteri hinnast laenu. Kinnisvara hinnalanguse puhul on suur risk, et paljud liiga optimistlikud laenajad jäävad maksetega hätta. Vahet tuleb teha aga peredel, kes ostsid korteri eluasemeks, ja nendel, kes ostsid teise või kolmanda korteri n-ö investeerimisvõimalusi otsides.

Esimese perega ei juhtu pikas perspektiivis tõenaoliselt midagi ja need inimesed on oma riski koos pangaga õigesti hinnanud.

Teisel juhul (täna on juba reaalseid näited) ei suudeta kiire kasumi saamise eesmärgil soetatud korterit enam planeeritud hinnaga müüa, kuid veel ei olda valmis loodetud tulust loobuma.

Lühiajaliselt planeeritud suured kuumaksed osutuvad pikemas perspektiivis üle jõu käivateks. Tulemuseks on korteri sundmüük.

Krediidipank ei tõstnud kinnisvara hindade tõusu aegadel oma maksimaalse võimaldatava laenusumma suurust üle 80 protsendi korteri turuhinnast, keskmiselt jäi see 70 protsendile. Seetõttu hindame, et ülaltoodud põhjustel sundmüüki teostada tuleb ehk vaid üksikutel juhtudel.

Hindame nimetatud riski väikeseks, sest laenude väljastamisel on oldud piisavalt konservatiivsed ja laenude väljastamise peamiseks aluseks on olnud kliendi maksevõime, mitte tagatise väärtus. Seega kinnisvarahinna langedes suudab klient ikkagi oma laenu teenindada ja sundmüüke läbi viia pole vaja.

Mina siin probleemi ei näe, sest laenude andmisel, kas siis vaid eluasemelaenuna või sinna juurde ka tarbimislaenudega koos, vaatavad pangad koguriski tervikuna.

Pigem võib probleem tekkida nendel inimestel, kes on erinevate pankade tarbimislaene n-ö kokku kuhjanud, nende kõigi tagasi maksmisel võib tulla ette raskusi. Kuid see probleem ei sõltu kinnisvaraturu tõusudest või langustest.

Sõltuv on see vaid siis, kui paljude tarbimislaenude omanik on soovinud antud tarbimislaenud kinnisvaramüügist saadava rahaga tagasi maksta, mis võib olla nüüd raskendatud.

Kuid veel kord - kodulaenuga koos täiendavalt tarbimislaenu andmisel vaadatakse kliendi maksevõime analüüsil ikkagi kõiki krediiditooteid koos.

Me ei hinda riski, et kinnisvara hinnalangus tingiks laenu tagatiste sundmüügi, kuigi kõrgeks. Tõepoolest, üksikutel juhtudel, mil laen on võetud kinnisvaraga äri tegemiseks, võib selline seos kehtida. Samas pole pangad sellel eesmärgil laenu eriti väljastanud ning samuti ei lähe sel juhul laenu tagasi maksmata jätmise korral müüki mitte inimeste kodud, vaid välja renditav või müüki ootav investeeringuna soetatud kinnisvara.

Need on siiski üksikud juhtumid ning üldjuhul makstakse eraisikute laene tagasi klientide põhitööst saadavatest tuludest, mille muutumine ajas sõltub juba üldisest majanduskeskkonnast.

Autor: ÄP