Üks sekund reklaami - kas miljon või 900 krooni

Eestis sekundeid ei loeta ning müüakse enamasti ikka kindla pikkusega reklaamiaega.

TV3 pressiesindaja Annely Adermanni sõnul ei ole televisioonis säärast terminit kui "reklaamisekundi hind". "Hind tekib sellest, kui palju on igal konkreetsel saatel vaatajaid ja millises ajatsoonis saade asub. Olenevalt kuudest võib lisanduda kuu koefitsient, mis jääb 0,9-1,2 piiresse, sõltudes sellest, kas tegemist on n-ö suure nõudlusega kuuga või mitte," räägib Adermann.

TV3 seni popimad saated on "Eesti otsib superstaari", vormel 1 ja mängufilmid.

Adermann TV3 kõige kõrgemat reklaami hinda avalikustada ei soovi.

Kanal 2 reklaamijuht Anne Linnamägi sõnab, et informatsioon kliendi kohta, kes maksis kõrget reklaamihinda, on konfidentsiaalne ja seda ei väljastata.

"Kindlasti olid kõige paremad reklaamihinnad eelmise aasta oktoobri ja novembris saate "Tantsud tähtedega" ajal," ütleb Linnamägi.

Tantsusaate vaadatavus küündis 350 000ni ning saate reklaamisekund maksis ca 900 krooni.

Raadios on asi tunduvalt lihtsam. Tavaliselt on hommikuti ehk tipptundidel reklaamisekundid kallimad ning hind langeb kõige madalamale öösel. Juurdearvestus paremate saadete sees kõlavatele reklaamidele on tavaliselt vaid 10 protsenti.

Kuku raadios saab 15 sekundit reklaamiaega äripäeva hommikul 7 ja 10 vahel 460 krooni eest, kuid kui samal ajal oleks eetris menusaateks peetav "Keskpäevatund", maksaks reklaamiaeg hoopis 506 krooni.

Ameerika jalgpalli finaali ehk Super Bowli vaheajal eetrisse lastavad reklaamid juba aastaid olnud maailma kalleimad mitte tootmise, vaid kanalile makstava hinna tõttu.

Super Bowli sellel aastal üle kandnud telekanali ABC esindaja sõnul tõusid seekordsed hinnad rekordiliseks - ühe sekundi eetriaja eest tuli välja käia miljon krooni. Tegelikkuses müüdi 30sekundilisi lõike, mille hind oli 30,1 miljonit krooni.

Meediauuringufirma Nielsen kohaselt vaatas sellel aastal Super Bowli rohkem kui 84 miljonit inimest.