Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti mõjukad - Jüri Käo, Toomas Sildmäe, Neinar Seli

Ralf-Martin Soe 22. juuni 2007, 00:00

Käo oli kõige mõjukam ka 2006. aastal. Teisele kohale platseerus (eelmise aasta kümnendalt kohalt) ekshansapankur ja hotelliärimees Toomas Sildmäe, kes vahetas välja traagiliselt manalasse langenud Mati Jostovi ja Neinar Seli ühise teise-kolmanda koha. Seli ei langenud siiski kaugele, saades mõjukuse pronksmedali.

Käo ise jääb mõjukust kommenteerides tagasihoidlikuks.

"Veider uuring," naerab Käo. "See ei vasta küll tõele, et ma kõige mõjukam olen. Kõik saavad aru, et kõige mõjukam inimene on Eestis peaminister. Siis on hulk teisi inimesi ja ärimehed jäävad pigem mõjukuse alumisse ossa. Nõustun aga sellega, et mul on teoreetiline võimalus sidemeid rakendada," lisab Käo.

Sidemeterohkus tuleneb sellest, et olen mitmete oluliste organisatsioonide juhtorganites, võiks öelda, et see on ärimeeste puhul hea toon, selgitab mees.

Samas on Käo sõnul oluline osa ka informaalsetel suhetel, mida Äripäeva uuring ei kajasta. Näiteks võib ta purjetades või golfi mängides palju olulisemat infot vahetada. "Sotsiaalset kapitali ma eriti ei tunneta, küll aga tunnetan sotsiaalset vastutust. Kui NG Investeeringutes töötab juba 3000 inimest, tean, et iga otsus võib mõjutada tuhandeid peresid," ütleb Käo.

Toomas Sildmäe on oma teise koha üle üpriski üllatunud ja soovib Äripäeva uuringu kohta lisainfot. Äripäev saadab talle meili peale põhjalikumat infot mõjukate TOPist.

Järgmisel päeval tuleb vastus: "Ma ei oskagi kuidagi oma teist kohta kommenteerida. Antud uuring ei muuda minu sidemeid ei väiksemaks ega suuremaks. Olen, kes ma olen," kirjutab Sildmäe meilis. Ta lisab: "Eesti riik on niivõrd väike, et kui vähegi midagi teed, oled tuntud. Ja on loogiline, et sul on ka suhteid."

Tartu ärimees Neinar Seli nendib, et mitmesugustesse ühiskondlikesse organisatsioonidesse kuulumine on piisavalt suur vastutus ja au. "Inimesi ikkagi valitakse organisatsioonidesse, järelikult neid usaldatakse," sõnab Seli.

Seda sotsiaalset kapitali ma otseselt ei tunneta küll. Ma töötan ikka üldjuhul tavaliste inimestega, lisab mees. Seli sõnul on ta suhteliselt vaba suhtleja ka vaatamata mitmetele ühiskondlikele positsioonidele. "Eesti on piisavalt väike paik, kus enamik tunneb enamikku," lisab mees informaalse suhtlemise kohta.

"Vaba aega on nii, kuidas ise võtad. See oleneb viisist, kuidas tööd korraldada. Kui juhtimine paigas, süsteemid üles ehitatud ja usaldus võidetud, on tunduvalt rohkem aega," vastab Seli, kuidas ta suudab kõige jaoks aega leida.

Käo, Sildmäe ja Seli on Äripäeva uurimuses igaüks seotud 8-10 äritegelasi koondava organisatsiooniga, neid ühingud ja tiitleid on aga veelgi.

"P.S. Puudu on selline südamelähedane organisatsioon nagu Eesti Jahtklubide Liit. Olen selle organisatsiooni juhatuse esimees-president," mainib mõjukas Jüri Käo.

Kui lugeda Neinar Seli ühendusi ja nõukogusid mehele ette, lisab Seli, et ta kuulub ka Tartu Ülikooli kliinikumi nõukogusse. Hiljem e-kirjas on ta oma nime alla kirjutanud ka "Eesti Olümpiaakadeemia president". Sildmäe on aga Hispaania aukonsul Eestis.

Kolme meest seob sport: Sildmäe on Autospordiliidu president, Jüri Käo asepresident. Neinar Seli on aga Olümpiakomitee täitevkomitee liige.

Tänavuse mõjukate edetabeli suurim langeja (ligi 50 kohta) on endine majandus-ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar, kelle (majanduslikke) sidemeid vähendas asumine Tallinna linnapeaks. See-eest on üks suurimaid tõusjad Savisaare mantlipärija Juhan Parts, kes on poliitikutest mõjukuselt teine, Villu Reiljani järel.

Mõjukate TOPi ülekaalukat võitjat Jüri Käod võib julgesti pidada Eesti kõige mitmekesisemaks ettevõtjaks. Omaaegse Norma erastamise käigus tekkinud NG Investeeringud on pärast osaluse müümist turvavöösid tootvas ettevõttes agaralt mitmesugustesse firmadesse investeerinud.

NG Investeeringute juht Jüri Käo vahetas eelmise aastaga võrreldes Eesti Raudtee nõukogu liikme koha Eesti Energia nõukogu esimehe kohaga.

Ärilise poole pealt tegi mees suure ostu, NG Investeeringutele kuuluv Kaubamaja ostis Kia Auto. Mees kuulub ka Autospordiliidu juhatusse.

Autod ja autosport on Jüri Käod paelunud juba noorpõlvest saati. Huvi autode vastu oli ka üks ajendeid, miks ta pärast keskkooli lõppu Peterburi, õigemini toonasesse Leningradi Transpordiinstituuti astus ning selle 1988. aastal lõpetas.

Seejärel sattus Käo Normasse, kus tõus reainseneri ametikohalt Norma etteotsa oli kiire ja muljetavaldav. Vaid kolme aastaga kerkis ta suurettevõtte arendusdirektoriks, et juba järgmisel, 1992. aastal peadirektori toolile istuda. Tõsi, oma osa etendas selles ka saatus - 25 aastat Normat juhtinud Udo Käär otsustas just siis pensionile minna ning toona vaid 27aastane Jüri Käo valiti ligi 2000 töötajaga kollektiivi etteotsa.

Samasse ajajärku jääb ka Käo esimene otsene seos autoäriga - Lada autotehas tasus turvavööde eest osaliselt autodega ja need oli vaja maha müüa. Just sel ajal puutus Käo esimest korda kokku oma tulevase äripartneri Hillar Tederiga, kes Venemaalt Normasse toimetatud autod tagasi Venemaale müüs.

Kui riik 1994. aastal Norma enamusosaluse töötajate moodustatud aktsiaseltsile müüs, moodustas Käo koos kolme ülejäänud direktori -Enn Kunila, Andres Järvingu ja Indrek Vanaseljaga - kuldse neliku, kes pangalaenu abil Norma Liikmete ASis enamusosaluse omanikuks sai. Norma Liikmete AS tegutseb muutumatul kujul tänini, küll NG Investeeringute nime all.

Täna kuulub NG Investeeringutele jäätisetootja Balbiino, alkoholituru liider Liviko, kaubandussisustuse ja spetsiaalse metallmööbli valmistaja Kitman ning enamusosalus Tallinna Kaubamajas, millest omakorda hargnevad enamusosalused Tartu Kaubamajas, Kia Autos ning Selveris. Lisaks veel mitmed kinnisvarafirmad. Kogu loetelust kuulub kaudselt Jüri Käole 17 protsenti. Ning ehkki ka tema lähimatel äripartneritel on täpselt sama suur osalus, seonduvad NG Investeeringud laiemale avalikkusele eeskätt ikkagi Käo nimega.

Toomas Sildmäe Hansa asutaja ja hotelliärimees Sildmäe mõjukust kasvatab eelkõige ekshansapankuri staatus. Praeguseid sidemeid iseloomustab, et Sildmäe kuulub Jüri Mõisa juhatatava Meta-Eks SP nõukogusse ning on üks Hannes Tamjärve juhitava Rocca al Mare kooli asutajatest.

Sildmäe ise on elupõline hotelliärimees, kes eelmisel sügisel teatas, et müüb oma osaluse Scandic Hotel Eestis ja lahkub selle juhtkonnast. Tegelikult ei tähendanud see sugugi tema lahkumist hotelliärist, sest Pärnu Rannahotell jäi Sildmäele alles ning juba räägitakse ka uue hotelli või büroohoone rajamisest Tallinna südalinna. Seega jutt oli pigem lahtiütlemisest oma välispartnerist, kelle suutmatus otsuseid langetada pärssis energilise ärimehe tegevust.

Hansapanga ühe asutajana teenis Sildmäe pangaaktsiate müügiga sadu miljoneid kroone. Tema investeerimisfirmade Sencel ja Martlet varade kogumaht küünib juba 700 miljoni kroonini. Senceli väärtpaberiportfell ulatus aga juba 300 miljoni kroonini, kusjuures lisaks aktsiatele ja võlakirjadele on ta hakanud investeerima ka kulda.

Poliitikasse Sildmäe enam ei kipu. Olles küll juba viis aastat Res Publica lihtliige, ütleb ta 2006. aasta oktoobri Äripäevas, et on oma nekrutiaasta Eesti riigi heaks ära teeninud. Sellega peab ta silmas aastaid 1993-1994, mil ta oli majandusminister.

Toonane peaminister Mart Laar on tunnustanud Sildmäed: "Toomas sai oma tööga hästi hakkama. Ta pani ministeeriumis puhuma uued tuuled ning tegelikult pani aluse tänasele ministeeriumile. Majandusministrina toetas ta radikaalseid turumajanduslikke reforme, tema hoiakutest oli mulle peaministrina tuge. See ei tähenda loomulikult, et me igas asjas ühel arvamusel olime."

Ka Sildmäe on seotud autospordiga, mees on 13 aastat olnud Eesti Autospordiliidu president.

"Ministrite Nõukogu autobaasi juures tegutses ralliklubi ERF-Mobile, mille esindajaks mind kaubeldi. Ühel hetkel hakkasin Andres Pästlase kaardilugejaks. Tulime Ladaga Eesti meistriks ja ka Baltimaade karikavõitjaks," on Sildmäe öelnud.

Sildmäele tuli 1996. aastal uus rallisõidutuhin peale, kui ta hakkas Margus Murakase kaardilugejaks. Mitu aastat kestnud eduka koostöö jooksul tehti ilusaid sõite, kuid hiljem Sildmäe loobus. Põhjuseks tütre sünd ja ajanappus.

Neinar Seli - südamesõber Ansipiga Neinar Seli on püüdnud olla edukas nii äris kui ka poliitikas. Reformierakondlasena kuulus ta 1999-2003 riigikokku, Tartu linnavolikogus on ta tegutsenud kümmekond aastat. Praegu on ta Tallinna Sadama nõukogu esimees.

Äri vallas on Seli suurimaks saavutuseks Estiko börsile viimine, kontserni ülesehitamine ja seejärel kõigi aktsiate kokkuostmine. Selist on saanud Tartu üks suuremaid äripindade omanikke. Talle kuuluvad Emajõe ärikeskus, kaubahall, sisustuskaubamaja ja mitu büroohoonet. Just kinnisvaraga Seli oma rikkusele aluse lõigi, kui ta 1990ndate alguses veel Tartu Ülikooli õppe- ja spordibaaside juhina esimesed suuremad investeeringud tegi. Abiliseks ei keegi muu kui nüüdne peaminister Andrus Ansip. Paarisrakendis siseneti ka EVP-ärisse.

Kui Äripäev küsitles uue valitsuskabineti moodustamise järel siinseid ärimehi, kes võiksid valitsusest kõige suuremat kasu lõigata, peeti kõige tõenäolisemaks Andrus Ansipi ja Tartu ärimehe Neinar Seli liitu. Tegu on ju vanade sõprade ja peretuttavatega, kes Tartus koos oma jõukusele aluse panid ning kes on ühiselt hoolitsenud ka Tartu Rotary klubi hea käekäigu eest.

"Ansipile annavad nõu kaks meest: Toomas Luman ja Neinar Seli. Esimene neist jagab pigem mõistlikku ja rahulikku nõu. Tartu mehed eesotsas Seliga on aga ettearvamatud. Ilmselt just nemad võivad hakata Ansipile oma nõudmisi esitama," kõlas ühe juhtiva ärimehe arvamus.

"Minul on Ansipiga ilmselt teistsugune suhe kui teistel ärimeestel. Usun, et olen neist Ansipiga kõige lähedasem. Peame temaga nõu kõigil teemadel. Räägime kõigest nädalavahetuseti, kui peredega kokku saame," on Seli öelnud.

"Ma olen Seliga samas koolis käinud ja me oleme temaga lapsepõlves koos Käärikul kergejõustikulaagris ühes telgis maganud," kinnitas märtsis ka peaminister Andrus Ansip.

Seli on ka ise aktiivselt poliitikas olnud. Näiteks 2002. aastal kirjutas Eesti Ekspress Neinar Selist kui kõige rikkamast riigikogu liikmest.

Seli alustas äriga sügaval stagnaajal koduaias salatit, roose ja tulpe kasvatades. Ostis lillesibulaid hinnaga 40-50 kopikat tükk. Valmis õied müüs turul kahe rublaga. Seli pidas 80ndatel keldripoodi, kus müüdi tossusid ja elektroonikat.

Järgnes ärika karjäär, millele aitas kaasa sportlik taust. Seli oli vasaraheitja. "Tollal oli suurem osa sportlasi mingil määral äriga seotud. Kes suutis 500 või 1000 rubla palgalisa teenida, oli tehtud mees."

Neinar Selil on doktorikraad, nagu võib välja lugeda tema e-kirja vastusest:

Lugupidamisega

Neinar Seli Ph.D

Eesti Olümpiaakadeemia President

Mõjukad poliitikud Villu Reiljan ja Juhan Parts TOP kolmekümnesse mahtusid napilt kaks poliitikut: Villu Reiljan (24.-27. koht) ja Juhan Parts (28. koht).

Reiljan kuulub Maaülikooli kuratooriumisse, Jahimeeste Seltsi, Olümpiakomiteesse, Rahvaliidu juhatusse ja Rahvusringhäälingu nõukokku. Samas on tema sidemete olulisus suhteliselt vähenenud, 2006. aastal oli mees 17. kohal.

Reiljani kannul püsib majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kel on otseseid sidemeid nii valitsuse, arengufondi nõukogu, Eesti Energia nõukogu, Eesti Raudtee nõukogu, Eesti Telekomi kui ka IRLi eestseisusega.

Suhteliselt heal kohal on ka rahandusminister Ivari Padar, olles 33. kohal. TOP 50st leiab poliitikutest veel Jürgen Ligi (40.-43.), Laine Jänese (46.-47.), Helir-Valdor Seederi, Peeter Kreitzbergi ja Jaanus Tamkivi (48.-52.).

Samas peaminister Andrus Ansip on suhteliselt tagapool, jagades 57.-60. kohta. Põhjus selles, et Ansip ei kuulu kõikvõimalikesse nõukogudesse ja juhatustesse.

TOP 50-st leiab hulganisti ka poliitilise taustaga ärimehi. Näiteks Neinar Seli (3.), Tõnis Palts (19.-20.), Tiit Vähi (31.-39.), Olari Taal (40.-43.), Toivo Ninnas (46.-47.).

Kui lugejal tekkis suur soov mõjukaks saada, tasuks pikemaajaliseks eemärgiks võtta Suurettevõtjate Assotsiatsiooni (ESEA) kuulumise.

Ligikaudu kolmandik kõikidest suhetest tuli ainuüksi sellest ühingust. Paraku pole see nii lihtne, kuna ESEA põhikirja järgi saab liikmeks üksnes kutsega. Selleks on vaja vähemalt kahe liikme soovitust.

Samuti domineerivad mõjukate hulgas tööandjate keskliidu volikogu, olümpiakomitee ja Kaubandus-Tööstuskoja juhatus. Eelnevad kolm annavad koos Suurettevõtjate Assotsiatsiooniga üle poole kõikidest sidemetest.

Seega tagab nendesse kuulumine sisuliselt automaatse mõjukuse.

Suuremat rolli mängivad ka Arengufondi nõukogu, Lennart Meri Euroopa Sihtasutus, ekshansapankurid, TÜ ja TTÜ kuratooriumid ja Eesti Energia nõukogu.

Samas ei pruugi Eesti mõjukate sekka saamiseks hakkama tingimata suurärimeheks. Enamikust ärimeestest ja kõigist poliitikutest paremini on oma suhtekapitali kasvatamas Tallinna Tehnikaülikooli rektor Peep Sürje (23. koht).

Kaks küsimust sotsioloog Andrus Saarele (Saar Polli juhataja).

Mida arvate uuringust?

Uuring on kindlasti huvipakkuv suhete niidistiku aspektist. Rohked suhted näitavad potentsiaali kahes lõikes: antud isik on tõepoolest väga rohkete otsuste tegemise juures ning teisalt on tegu inimesega, kellele on ühiskonnas antud võim/võimalus mõjustada otsuste vastuvõtmist. Asutuste nimekirja võib jagada omakorda kaheks: ühelt poolt on tegu organisatsioonidega, mis püüavad üheskoos kujundada Eestimaa majanduskliimat (põhiosa sidemetest tuleneb sealt). Teise grupi moodustavad aga organisatsioonid, mis kaasavad ärimehi tavaliselt oma asutuse majanduslike eesmärkide tagamiseks. Küllalt huvitav oleks teada, kumb võrgustik, kas ametlik (sellel baseerub antud uuring) või mitteformaalne mõjustab ärilist edu rohkem.

Uuringust selgub, et Eesti tipprikkad ei olegi juhtimas suhetevõrgustikku. Suhete võrgustikku juhivad lihtsalt Eesti mõistes päris rikkad inimesed. Miks? Tipus ei ole ka ühtki mitte-eestlast. Kas see on kõnekas fakt?

Kuivõrd oluline on majandusvaldkonnas sotsiaalne kapital?

Äri tegemiseks Eestis on suhete võrgustik äärmiselt oluline. See moodustab vaat et olulisima osa sotsiaalsest kapitalist. Kõik toimub selle nimel, et käsi peseks kätt, aga mitte jalga.

Samas näeme, et äri ajamiseks ei peagi nimetatud niidistik väga oluline olema. Näiteks kasiino- ja laevandusäri saab ajada ka väiksemate suhete arvuga. Pahatahtlik pilk võib välja toodud niidistikku käsitleda ka kui potentsiaalset korruptsiooni (majanduslik, poliitiline) skeemi. Näiteks vaadakem kas või seoseid võimulolevate erakondade juhatustega.

Kuna uuringu lähtealuseks said ettevõtlusega otseselt või kaudselt seotud organisatsioonid, on paratamatu, et tabeli esimeses otsas valitsevad majandusinimesed.

Arvutiprogrammi Ucinet abil tehtud uuringusse kaasasime 64 ühingut, mis koondavad majandustegelaste omavahelisi suhteid. Kokku osales 125 inimest, kelle omavahelisi suhted sisestati programmi paaridena (näiteks A teab B-d nõukogu C kaudu ja samal ajal B teab A-d nõukogu C kaudu). Sääraseid paare saime ligi 2600.

Eesmärk polnud välja tuua kõige võimukamat äritegelast, vaid näidata, kellel on kõige paremad sidemed. Hoolimata sellest, kuidas keegi oma sidemeid kasutab.

Sidemeid ja mõjukust, mis jääb väljapoole antud 64 ühingut, ei käsitlenud.

Samamoodi ei kaalutud erinevate sidemete olulisust, mis oleks suhteliselt subjektiivne ennustamine (näiteks mis on mõjukam, kas Arengufondi nõukogu, Eesti Energia Nõukogu või Reformierakonna juhatus?). Seetõttu võib öelda, et valitsuskabinetti kuulumine on uuringus sama kaaluga nagu kuulumine suurettevõtjate assotsiatsiooni.

Samas ei lugenud programm lihtsalt sidemeid kokku, vaid mõõtis ka kvaliteeti. Toomas Lumani või Meelis Milderiga on tunduvalt kasulikum sidet omada (kuna neil on rohkem sidemeid inimestega, kellel on rohkem sidemeid) kui Gert Tiivase või Deniss Boroditšiga. Seetõttu on näiteks Enn Veskimäe sidemete arvult kolmandal kohal, aga arvestades sidemete kvaliteeti, langeb ta neljandaks. Jüri Käo ja Toomas Sildmäe on ka sidemete hulga poolest kõige mõjukamad.

Eelmisel aastal jäeti lõplikku tabelisse 52 mõjukat tegelast, sel aastal 125. See ei tähenda, et inimesi oleks rohkem olnud, lihtsalt selle aasta filter oli hõredam.

Mõistetavatel põhjustel on tabelist välja jäänud Mati Jostov, kes jagas eelmisel aastal Neinar Seliga 2.-3. kohta. Samal ajal tungis Käo ja Seli vahele Toomas Sildmäe, kes tegi väga võimsa hüppe: kümnendalt kohalt teisele. Samuti on tõusnud Indrek Neivelti positsioon, paljuski Arengufondi nõukokku saamisest lähtuvalt.

On teisigi korrektsioone, näiteks tõusis Mati Polli mõjukus, kes on Suurettevõtjate Assotsiatsiooni (ESEA) juhatuse esimees. Samuti on tõusnud ESEA juhatuse liikme Tiit Kuuli mõjukus.

Suurimad langejad leiab eelmise valitsuse ridadest: nii Villu Reiljan kui ka Edgar Savisaar on osa sotsiaalsest kapitalist kaotanud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing