Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kroonilaenu julgevad pakkuda vaid SEB Ühispank ja Nordea

Tarvo Vaarmets 22. juuni 2007, 00:00

Need, kes soovivad võtta eluasemelaenu kroonides, peavad aga arvestama, et nad saavad laenata ainult nn ujuva intressiga. Laenuintressi fikseerimise võimalust kroonides väljastatava eluasemelaenu puhul ei pakuta. Teisi suuri erinevusi kroonides ja eurodes laenamise puhul aga ei ole.

Sampo Pank ja Hansapank pikaajalist laenu kroonides ei anna. "Pikaajalist laenu pakume vaid eurodes, kuna laenu väljastamiseks vajalik ressurss on samuti sisse ostetud eurodes," põhjendas Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna arendus- ja analüüsijuht Kersti Arro ning lisas, et eesti kroonides on võimalik siiski saada kuni nelja- aastast fikseeritud intressiga väikelaenu.

Sama seis on ka Sampo pangas, kus sealse kommunikatsioonidivisjoni direktori Ranno Pajuri sõnul väljastatakse kroonides vaid lühiajalisi laene, nagu näiteks tarbimislaenud ja mõningad ettevõtluslaenud. Pikaajalisi laene saab ainult eurodes.

Rohkem võimalusi on SEB Eesti Ühispanga ja Nordea panga klientidel, sest nemad võivad kodumaises valuutas laenata kas või 40 aastaks, kui soovi on. SEB Eesti Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas märkis, et kliendi riskid on minimeeritud siis, kui tema sissetulek ja kohustused on samas valuutas ja teada on, et enamik eestlasi saab palka just kroonides.

"Samas, arvestades, et lähiaastatel liitume eurotsooniga, on ka eurolaenu võtmine mõttekas valik," täheldas Messimas.

Kui eurolaenu intress on seotud kuue kuu Euriboriga, siis kroonilaenu intress SEB Eesti Ühispanga Eesti krooni laenude baasintressiga (PBI), mille aluseks on Eesti krooni ressursi hind panga jaoks.

"Tänase päeva seisuga on PBI määr 4,25 protsenti, kuue kuu Euribori määr 4,27 protsenti," tõi Messimas välja. Mõlemale intressimäärale lisandub marginaal. Kui aga PBI määr muutub siiski turul pakutavate intressimääradega võrreldes ebasoodsaks, on kliendil õigus leping ennetähtaegselt ja etteteatamise kohustuseta lõpetada ning laen refinantseerida. See on ka ainus põhimõtteline erisus euro- ja kroonilaenulepingu vahel. Viimasest puudub ka punkt, mis puudutaks Eesti krooni devalveerimist euro suhtes.

"See tähendab teoreetiliselt, et kui Eesti krooni peaks devalveeritama, siis Eesti krooni laen kliendi jaoks ei kalline - tagasi peab maksma ikka sama palju Eesti kroone, nagu esialgu laenati," selgitas Messimas.

Nagu SEB Eesti Ühispangas on ka Nordeas nii kroonides kui ka eurodes võetud laenu puhul laenu tähtajad ja nõudmised laenuvõtja sissetuleku ja tagatise osas samad. Eurolaenu puhul on intressiks võimalik valida kuue või kaheteistkümne kuu Euribor või ka Nordea Eesti EUR baasintress. Seejuures lisandub kõigile kolmele ka marginaal. Peale selle võib intressi ka fikseerida. Kuna kroonilaenu puhul kasutatakse aga majanduskeskkonna muutustele reageerivat Nordea Prime intressi, siis siin fikseerimisvõimalus puudub.

Eesti kroonis võetud laenuga kaasneva devalvatsiooniriski kohta käivat punkti ei leia ka Nordea panga laenulepingust, mistõttu Eesti krooni devalveerimise korral tekkivad riskid on kliendi jaoks maandatud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing